Eesti Raudteelaste Ametiühing: peatage kollektiivsete töösuhete ja töövõimereform!
Täna saadab Eesti Raudteelaste Ametiühing Vabariigi Valitsusele ja riigikogu liikmetele pöördumise, millega palub peatada käimasoleva Kollektiivsete Töösuhete ja Töövõimereformi seaduse eelnõude menetlus ning asuda uuesti läbirääkimistesse ametiühingutega, kuna olemasolevad eelnõud kahjustavad töövõtjate huve ning viimane nõrgendab oluliselt töövõimetute ja puudega inimeste toimetulekut.
Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarovi sõnul on riigikogus esimesel lugemisel olev Kollektiivsete Töösuhete seaduse eelnõu vastuvõtmine ajendatud soovist viia sisse parandused, mis raskendavad kollektiivlepingute üle peetavaid läbirääkimisi ning sisuliselt keelavad streigid.
„Me peame ebausutavaks sotsiaalministeeriumi argumenti, et olemasolev Kollektiivsete Töösuhete seadus on vananenud ja vajab sellepärast seaduse muudatusi. Kummaline, et just pärast 2012. aasta töökollektiivide edukalt lõppenud streike on tarvis sisse viia parandused, mis sisuliselt keelavad streikide läbiviimise,“ ütles Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov.
„Ühtlasi juhib Eesti Raudteelaste Ametiühing tähelepanu hetkel töökäigus olevale Töövõimereformile, mille sisu on tervisekahjustuse – ja puudega inimestesse inimliku suhtumise vastane ja viib nende toimetuleku nõrgenemisele. Selle eelnõu kiirustades vastuvõtmine ei lahenda raskendatud töövõimega inimestele tänaste töökeskkondade puudulikke probleeme. On tuhandeid töötuid, kes vajavad tagasi toomist tööturule,“ lisas Tšubarov.
Tema sõnul peaks menetluses olev Töövõimereform eelkõige lahendusi pakkuma täna olemasolevatele, tuhandete töötajate töövõime kadu põhjustavatele probleemidele. Mõlema eelnõu sisu ohustab Tšubarov'i hinnangul demokraatlikke vabadusi ühiskonnas.
Ärileht avaldab pöördumise täisteksti muutamata kujul.
Eesti Raudteelaste Ametiühingu konverentsi saadikute pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete poole
Lugupeetud Vabariigi Valitsus ja Riigikogu liikmed!
Meie, Eesti Raudteelaste Ametiühingu konverentsi delegaadid, pöördume Teie poole seoses uue Kollektiivsete töösuhete seaduse peatse vastuvõtmisega. Meile teada olevalt on nimetatud seaduse eelnõu praegu Riigikogus. Murelikuks teeb fakt, et ainuke, kes sellest seadusest aru saab on Eiki Nestor. Teised Riigikogu liikmed pole kunagi kokku puutunud kollektiivsete suhetega. Seadus on raske ja keeruline ning nõuab põhjalikumat arusaamist. Antud eelnõu langes juba ettevalmistusajal ametiühingute põhjendatud kriitika alla. Ametiühingud on jätkuvalt töökollektiivides kollektiivläbirääkimisi ja streikide läbiviimisi puudutavates küsimustes keelu seaduse eelnõusse paneku vastu. Sotsiaalministeeriumi argument, et kehtivat Kollektiivsete töösuhete seadust kui vananenut, peab uuendama, kõlab käesoleval hetkel vägagi ebausutavalt. Ametiühingute arvates on uue seaduse eelnõu kinnitamise tegelik eesmärk kollektiivlepingute üle peetavate läbirääkimiste raskendamine ning streikide keelamine. Oleme seisukohal, et mõte viia eelnõusse sisse töötajate huvide vastased parandused on tekkinud pärast mitmete töökollektiivide edukalt lõppenud streike 2012. aastal.
Ametiühingule ühe tähtsama seadusega tulevastest muudatustest tajuvad töötajad ühiskonna demokraatlike vabaduse ründamisena. Töötajail kujuneb kindel veendumus, et viimasel ajal vastuvõetud seadused on tehtud eranditult tööandjate huvide kaitsmiseks ega arvesta töötajate huve. Samast kõneleb ka varem vastuvõetud ja ametiühingu ettepanekuid mittearvestanud Töölepingu seadus. Selle seaduse alusel võib tööandja häbenematult ja põhjendamata vallandada iga ebameeldiva töötaja, kusjuures vaidlustus võimalust töötajal õieti pole. Vaidlustus protsess veniks liiga pikaks ja läheks töötajale kulukaks. Taolised seaduse uuendused mõjuvad halvasti normaalsetele töösuhetele ning on heade tulevikuväljavaadetega noorte töötajate üheks välismaale tööle mineku põhjuseks, mis riigi seisukohast on kahtlemata halb tagajärg.
Kutsume Teid siinse pöördumisega Kollektiivsete töösuhete seaduse eelnõu tagasi võtma ning praegusel moel esitatu üle arutelud peatada. Eelnõu vajab veel viimistlemist ja vaidlusalustes ning põhjapanevais küsimustes tööandjate ja ametiühingute vahel kokkuleppe saavutamist.
Eesti Raudteelaste Ametiühing juhib Teie tähelepanu ka hetkel töökäigus olevale Töövõimereformile ja palub see peatada. Kuna eelnõu muudatused on suunatud tervisekahjustustega isikute probleemidesse ja viib nende rahalise toimetuleku nõrgenemisele. Leiame, et antud reform ei lahenda äärmiselt olulisi vajalikke probleeme juba täna toimivas töökeskkonnas ega lahenda tuhandete töötajate töövõime kadu põhjustavaid olemasolevaid probleeme.
Kiirustamine taolise tähtsa dokumendi vastuvõtmisega võib viia vastasseisuni ja suurte probleemideni ühiskonnas, nii riigi majanduses kui ka poliitikas.
Loodame Teie tervele mõistusele ja siirale soovile teha lõpp ilmingutele, mis ohustavad demokraatlikke vabadusi ühiskonnas.
