„Meie otsisime tugevat partnerit ja CSSC otsis tugevat tehnoloogiat – see oli selles suhtes perfect match (täiuslik sobivus – S. L.),” rääkis Eleoni juhatuse esimees Oleg Sõnajalg, iseloomustamaks kevadel alguse saanud koostööd. Sel nädalal sõlmisid kaks ettevõtet tehnilise kokkuleppe, mis on jätkuks kevadel allkirjastatud strateegilise koostöö ja ühisettevõtte loomise aluslepingule.

Värske leppega pandi paika Eleoni uue tuulikutüübi tehnilised parameetrid, arendusprotsess ning testtuuliku tootmise, sertifitseerimise ja finantseerimise põhimõtted ning ajakava. Esimese tuhande tuuliku tootmiseks läheb juba järgmise aasta teises pooles. „Järgmiseks aastaks on see tuulik sertifitseeritud ja läheb masstootmisse,” selgitas Sõnajalg.

Üle tuhande tuuliku juba Hiina turul ette müüdud

Tema sõnul on uue, 5-6 megavatist tuuliku tootmiseks juba ka esimesed eellepingud sõlmitud. „Seda tuulikut on juba üle tuhande ette müüdud,” rääkis Eleoni juhatuse esimees, viidates Hiina enda ettevõtetele. „Selle aasta lõpuga kaob Hiinas ära taastuvenergiatoetus, mistõttu läheb väga karmiks konkurentsiks ja Eleoni tuulikul on siin mäekõrgused eelised,” rääkis tuuleettevõtja. Eleoni uute tuulikute tiiviku läbimõõt hakkab olema 156-175 m ja torni kõrgus 135-175 meetrit.

Kui esimesed tuhat tuulikut toodetakse ettemaksu alusel, siis selle summa suurusjärk, mida CSSC on valmis investeerima uute, Eleoni tuuliku tootmiseks vajalike tehaste rajamisse, on 100 miljonit. „CSSC toodab sel aastal 2200 tuulikut, aga nende tehnoloogia on vananenud, mistõttu on neid tuulikuid liiga kallis toota,” selgitas Sõnajalg, miks nende tehnoloogia hiinlastele nii suurt huvi pakub ja miks üldse koostöö kahe ettevõtte vahel ette võeti.

Koroona tõttu pole küll kahe ettevõtte esindajad veel kordagi silmast silma kohtunud, kogu senine asjaajamine on toimunud valdavalt e-posti ja videosilla vahendusel. „Meil on tegelikult Hiinas juba esindus, me oleme komplekteerinud inimesed,” rääkis Eleoni juhatuse esimees.

Samas tõdes ta, et läbirääkimiste pidamine hiinlastega koroonaaja ja reisipiirangute tingimustes pole olnud lihtne. “Ka paberil lepingud ja allkirjad liikusid lihtsalt kulleritega edasi-tagasi ning pidulikust allkirjastamisest, mida kevadel lootsime, tuli loobuda,” rääkis ta.

Tehas Eleoni uute tuulikute tootmiseks peaks valmima järgmiseks sügiseks, testtuulikuid valmivad aga CSSC juba olemasolevates tehastes. „CSSC ehitab täiesti uut tehast ja see on plaanitud Eleoni tehnoloogial tuulikute tootmiseks,” ütles Sõnajalg. Seda, et hiinlased võtavad nende tehnoloogia ja lõpuks jätavad neid kogu asja tootmisest kõrvale, ta ei karda.

„See risk tuleb meil nüüd võtta, aga õnneks on meil väga tugev patent – ka Hiinas on meil tugev patent – ja kõik need lahendused, mis meil on, on väga tugevalt seotud selle põhipatendiga,” rääkis Eleoni juhatuse esimees. Ta ütles, et ei näe ühtegi võimalust, et keegi saaks nende välja töötatud lahendusi kasutada ilma nende põhipatenti rikkumata.

„Tuulik ei ole nagu mõne väikese vidina tootmine – ta on ikkagi niivõrd suur seade, kus üks tuulik maksab miljoneid eurosid ja keegi ei lähe sadu miljoneid maksvaid tuuleparke paigaldama varastatud tehnoloogiaga. Meie väärtus ei ole ainult meie nutikates lahendustes, vaid ka meie arendusvõimekuses,” lisas Sõnajalg.

Viinud ka Eleoni arendustegevuse Eestist ära

Kuna Eestis on muutunud Eleoni jaoks keeruliseks tegevuskeskkonnaks – seoses erinevate juriidiliste vaidlustega –, on Sõnajalad otsustanud sellest aastast viia ka oma arendustegevuse siit ära Saksamaale. „Praktiliselt Eestis me säilitame paar-kolm töökohta ja see on kõik,” ütles Sõnajalg. Tema kinnitusel on Eleoni meeskond Saksamaal juba komplekteeritud.

"Meil on pikaajaline koostöö Saksa teadlastega ja me oleme juba põhimõtteliselt kokku leppinud, et Eleon ostab ühes sealses inseneribüroos 50%-lise osa ning see jääbki edaspidi Eleoni teadus-arenduskeskuseks, kus töötavad vaid teadlased, ainult doktorikraadiga inimesed. Omanik on Rostocki ülikooli tuuleenergeetika teaduskonna professor," rääkis Eleoni juhatuse esimees.

“See, et Eleonil on tuuleenergeetika muutumiseks patenteeritud läbimurdeline tehnoloogia, on olnud teada juba aastaid. Paraku on selle potentsiaali Eestis realiseerumist seni kõikvõimalike meetoditega pidurdatud. Ettevõtjate ja innovaatoritena oleme me sellest kõigest lõppkokkuvõttes ainult võitnud, sest Hiina riigi toest suuremat annab otsida,” märkis Sõnajalg.

Chinese State Shipbuilding Corporation (CSSC) on maailma suurim laevaehituse konglomeraat, kus töötab 310 000 inimest. CSSCi tütarettevõte Haizhuang Windpower tegevussuund on tuuleenergeetika arendamine ja opereerimine ning ettevõte plaanib toota sel aastal 2200 tuulikut. Ettevõte toodab muuhulgas ka lõviosa Hiina sõjalaevadest.

Ettevõte plaanib lähiaastatel suurendada maismaatuulikute tootmisvõimekust, uuendada tehnoloogiat, arendada ja tulla turule meretuulikute ja hõljuvate meretuulikute tehnoloogiatega. Hiina on maailma suurim elektritootja 7 325,3 TWh (2019), mida on 1 150 korda rohkem kui Eestis (6,4 TWh, 2019). Hiina on maailma suurim CO2 emiteerija, 27% globaalsest emissioonist (2019).

Eestis on muutunud keeruliseks tegevuskeskkonnaks

Ärileht kirjutas juunikuus ka sellest, et Sõnajalgade koostöö hiinlastega võib huvi pakkuda siinsetele julgeolekuasutustele. Kuigi ettevõtjad ise peavad seda absurdseks, jäi näiteks kaitsepolitseiamet teemat kommenteerides lakooniliseks.

Eleon on 2007. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis on välja arendanud ja toodab multimegavatt-klassi elektrituulikuid. Ettevõte kuulub Oleg ja Andres Sõnajalale, kes arendavad Ida-Virumaal ka Aidu tuuleparki, mis on viimased paar-kolm aastat olnud erinevatel põhjustel mitme riigiasutustega seotud kohtuvaidluse tandriks.

Praegu vaieldakse kohtus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti kevadise ettekirjutuse üle, millega peavad tuulepargi arendajad sinna püstitatud kaks tuulikut lammutama, kuna need ületavad lubatud kõrguse. Kohtuvaidlus on hetkel kompromissi otsimise faasis.