Eesti riik läheb siinsete veofirmade olukorda halvendava EL-i regulatsiooni vastu kindlasti kohtusse

 (26)
Raskeveokid Põrguvälja liiklussõlmes
Raskeveokid Põrguvälja liiklussõlmesFoto: Ilmar Saabas

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa kinnitusel läheb Eesti kindlasti 21. augustist jõustunud maanteetranspordi uue reformi vastu kohtusse. Lõpliku otsuse, kuidas riik täpselt kohtutee ette võtab, langetab valitsus.

„Me kavatseme kindlasti kohtusse pöörduda, samameelsete liikmesriikidega parasjagu täpsustame, kes on ise hagi esitamas, mis nõuetele ning kes kavatsevad liituda teise riigi hagiga,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Juba augusti alguses andis minister mõista, et Eestil tuleb tõenäoliselt 21. augustist jõustunud Euroopa liikuvuspaketi vastu kohtutee ette võtta. Nii Eesti kui ka veel kaheksa EL-i liikmesriiki väljendasid korduvalt enne Euroopa maanteetranspordi reformi jõustumist veendumust, et sellisel kujul läheb see vastuollu EL-i ühtse siseturu ja kliimaeesmärkide põhimõtetega.

Euroopa liikuvuspaketiga muutusid sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuded, autoveo-ettevõtjana tegutsemine ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reeglid ning kehtestati normid sõidukijuhtide lähetamise kohta rahvusvahelistel vedudel.

Halvendab Eesti veofirmade konkurentsitingimusi

Kuigi reformi eesmärk oli parandada sõidukijuhtide töötingimusi, siis on Eesti riigi seisukoht, et sellisel kujul läbi viidud reform süvendab protektsionismi ja sellega on meie autovedajatel Euroopas keerulisem konkureerida.

Seotud lood:

Näiteks peavad veoettevõtted edaspidi tagama, et rahvusvahelisi vedusid tegevad juhid saavad regulaarselt ehk vähemalt iga nelja nädala tagant veeta puhkeperioode kodus või ettevõtte liikmesriigi tugipunktis. 18-kuulise üleminekuperioodi rakendumise järel kohalduvad mitmed uued nõuded ka veofirmadele, kes peab tagama rahvusvahelisel autoveol kasutatava mootorsõiduki vähemalt iga kaheksa nädala tagant koduriiki tagasipöördumise.

„Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo ettevõtjale aastas potentsiaalselt kuus tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonna koormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades,” on Aas põhjendanud.

Tema sõnul on tegemist geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid, mistõttu see diskrimineerib Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjaid. Kuigi Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu äärealade liikmesriigid olid selle nõude kehtestamise vastu, hääletas Euroopa Parlament suure häälteenamusega selle poolt.

Aasa sõnul ei ole hetkel veel reformi vastu olnud liikmesriikidest hagi esitanud. Euroopa Liidu kohtusse hagi esitamise tähtaeg on 24. oktoober, teise liikmesriigi hagiga liitumiseks on kohtumenetlusse astumise tähtaeg on kuus nädalat peale vastava hagi esitamist.

„Lõpliku otsuse, kuidas Eesti kavatseb kohtutee ette võtta – kas esitab ise hagi või liitub teise liikmesriigi hagiga –, teeme valitsuses,” märkis Aas. Kuigi hetkel pole veel täpselt teada, millal teema valitsuse päevakorda jõuab, tuleb seda teha siiski eelnevalt mainitud ajaraami sees.

Kelle vastu Eesti riik siis kohtusse läheb? Eesti kavandab hageda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastuvõetud õigusakte, nii direktiivi kui määruseid, mis pole Eesti hinnangul kooskõlas EL-i aluslepingutega. Kuna tegu pole Euroopa Komisjoni kehtestatud regulatsioonidega, siis Komisjoni kaasamise vajaduse kohtuasja otsustab juba Euroopa Liidu kohus.

Uued regulatsioonid hakavad pikemas ajaraamis kehtima

Kuigi Euroopa liikuvuspakett jõustus 21. augustil, siis paljud muudatused kohalduvad kaugemas tulevikus. Näiteks sõidumeeriku kasutamist ja selle tehnilist arengut puudutavad muudatused jõustuvad üleminekuperioodidega. Näiteks, alates 31. detsembrist 2024 suureneb teedel teostatava järelevalve käigus kontrollitava perioodi pikkus 28-lt päevalt 56-le.

18 kuu möödumisel muudatuste jõustumisest karmistuvad ka kabotaažvedude korraldamise reeglid. Kehtivale kabotaažvedude põhireeglile, mille kohaselt võib pärast rahvusvahelist veosevedu teha vastuvõtvas liikmesriigis kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul, lisandub neljapäevase perioodi nõue, mille jooksul ei ole veoettevõtjal lubatud vastavas riigis kabotaažvedu teostada.

21 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hõlmatakse autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise nõuetega ka üle 2,5 kuni 3,5 tonni lubatud täismassiga mootorsõidukid ja autorongid, mida kasutatakse rahvusvahelistel veosevedudel. Lisaks alates 1. juulist 2026 peavad nimetatud sõidukid olema varustatud „SMART 2“ sõidumeerikuga.