Eesti rikkaimad, salapärased Loksalt pärit mehed teevad idanaabri juures rasket raha
Nappi kõneainet on pakkunud üle miljardi maksev söeterminali ehitus Muugale või nõukogu esimehe skandaalne eraelu. Ei enamat. Kuidas töötab omanikele hiigelvarandust jahvatav rahamasin?
Numbrid räägivad enda eest. 2003. aastal ulatus kontserni käive üle 7,3 miljardi krooni ning puhaskasumit teenis AS Worldwide Invest (WWI) 400 miljoni krooni ringis. Sealjuures enamik käibest ehk üle viie miljardi krooni tuli Venemaal teenuste osutamise eest. Ettevõttes töötas 1058 inimest, seega teenis firma töötaja kohta keskmiselt aastas 7,3 miljonit krooni müügitulu!
Ettevõte pärinevat 1990. aastate lõpust, mil Vene raudteeministri Nikolai Aksjonenko poeg Rustam väisas koos Loksalt pärit allveeujumise meistersportlase Sergei Glinkaga äri püstipaneku mõttega endisi liiduvabariike. Vabameelse majandusega silma hakanud Eestisse asutas Gibraltaril registreeritud emafirma Worldwide Invest oma peakontori. Alustati Leningradi oblastis Ust Luga sadamas söeteenindusega, äri kasvas oluliselt pärast teist erastamislainet. Juurde tekkis raudteede pöördeseadmeid ja muid tooteid valmistav firma. Samuti hakati tegelema kinnisvaraga, soetati Musta mere äärde hotellid (ka täna tegeleb WWI üks tütar turismi ja vaba aja veetmise korraldamisega, kuid selle käive firma muu tegevusega võrreldes on marginaalne).
Kõva seltskond
Varsti koondas WWI enda alla valdavalt Venemaal tegutsevate vaguni- ja veofirmade keti. Kaasa haarati samuti Loksalt pärit Maksim Liksutov, kes enne WWI-sse tööle tulekut töötas tegevjuhina Venemaa suures veofirmas Unitrans. Venemaa ajakirjanduse väitel oli selle firmaga seotud ka Aksjonenko juunior. Koos samasse gruppi kuuluvate Balttransservice?i ja Linkoili vedudega andis Unitrans toona umbes poole Eesti Raudtee koguvedudest.
Asjadel silma peal hoidma palgati vanema Aksjonenko tuttav, eluaegne varustusmees Juri Rapoport. Savisaare valitsuse ajal materiaalsete ressursside ministri asetäitjana tegutsenud vanahärral täitub kolme aasta pärast sünnist kolmveerandsada aastat. Ta tegutseb täna (vähemasti) enamiku Eesti tütarde juhatustes.
Peategelased, mullu kumbki 6,5 miljonit krooni dividende teeninud Glinka ja Liksutov said omanikeks 2001. aastal tänu Putini võimuletulekule. Asjad läksid sealsel poliitilisel areenil veidi keeruliseks, muu hulgas süüdistati Aksjonenko seeniorit miljonites dollarites riigivara raiskamises ja korruptsioonis. Rustam Aksjonenko müüs osaluse. Kaks aastat hiljem teeb firma puhaskasum rohkem kui kümnekordse hüppe: 35 miljonilt kroonilt 416 miljonile kroonile.
Tänavu sügisest Pro Kapitali ülemiste korruste akendest paistva merevaate lõplikult varjutava Jõe tänavale kerkiva viiekordse ning 5000-ruutmeetrise pinnaga WWI uue peakorteri omanikud ise eelistavad pidada madalat profiili. Avalikult on suhtlusest suurel ekraanil lahti öelnud Sergei Glinka. Maksim Liksutov nii otse intervjuudest ära ei ütle. Tema stiiliks näib olevat pigem edasilükkamisstrateegia. Ka WWI nõukogu esimees Jaan Toots ning Rapoport eelistavad vestlust firma teemal vältida ? peremees ise teab ja räägib kõige paremini.
Kolm teevad kasumi
Venemaa suurim ärileht Vedomosti ootab oma esiküljelugu möödunud aastast saadik. Salapära loob põnevust. Finants-ekspert Ruth Laatre abil heidame pilgu ettevõtte viimastele ametlikele jalajälgedele ehk kontserni 2003. aasta aruandele. Sealt nähtub, et enamiku holding-firma kasumist teenivad mitmekümnest tütarettevõttest vaid kolm: Venemaal laia haardega ekspedeerimisteenust osutav Transtrade, väetisi transportiv Carbochem ning Nordlimit.
Viimane müütab Vene gaasimonopoli Gazpromi tütrelt Vostokgazpromilt ostetavat metanooli Soome. Metanool ostetakse Venemaalt ning laaditakse Soome terminalis. Kaupa transpordib omakorda WWI tütar ZAO Vostokhimtrans. Neljanda suurema kasumiga tegija, Jurtransi majandusaruannet Venemaalt juba nii kergesti ei püüa.
Skeem ise on täiesti tavaline. Tütarettevõtetele on tekitatud katus, mis suurt ja mahukat põhitegevust ei oma. Enamik ettevõttest tegutseb Venemaal. Eestist läbi vahendatakse sealsete klientide kaupa. Ilmselt on sel kahepoolne kasu. Vene klient tunneb, et siin ei teki mingit riski. Läänepoolne klient tunneb end kindlamalt, sest kaup tuleb Euroopa Liidu piiride seest, kuigi hinnad on Põhjamaadest soodsamad. Ka on Eesti ärikeskkond idanaabrist turvalisem, seadused stabiilsemad.
Lisaks kütusele, söele või väetistele veab kontsern kõikvõimalikku kaupa. Sealjuures oleks nagu kokku keevitatud Oleg Grossi Ida-Virumaa tegevusele sarnane impeerium: ise toodad jahu, ise küpsetad. Kaup liigub WWI kanaleid ehk tütreid pidi ostust alates lõpptarbijani välja (muuhulgas tegeleb üks tütar tsisternvagunite tootmise ja teine rentimisega). Ilmselt võimaldab see kõvasti kõrgemat kasuminumbrit.
Tänavu valmiva söeterminali ehitusega on WWI leidnud suhteliselt suure niši Venemaa toorainepotentsiaali ära kasutamisel ja vahendamisel Euroopasse. Muuga sadamasse ehitatava söeterminali maksumus ulatub miljardi kroonini. Kompleksi rahastab mitme firma kaudu Venemaa suurimaid söetootjaid Kuzbasrazrezugol. Aastas on plaanis läbi selle terminali vedada viis miljonit tonni Kemereovo oblastis Kuznetski basseinis kaevandatavat sütt.
Niisuguseid ?auke? tundub ettevõte püüdvat igal võimalikul hetkel. Näiteks on firma Vene viie suurema raudteeoperaatori hulka kuuluva AS Transgroupi omanik. Aastas ühtekokku rohkem kui 30 miljoni tonni kaubavedu korraldava ekspediitorfirma klientideks on seesama suur kivisöetootja Kuzbassrazrezugol, alumiiniumifirma Rusal, eel-kõige vasetootmisettevõtteid koondav kontsern UGMK ning lisaks veel suuri tootjaid Venemaal. WWI 2004. aasta plaanidest leidub Zarubino meresadama aktsiate ostmise. Kontserni kuulub Venemaal asuv Kamenõi Karjer OAO.
Samuti on ettevõtte aruande bilansis paarikümne Vene firmad aktsiad, nagu AKB Sibirsiki Bank või Lokomotiv Transportnõe Uslugi, mida loodetakse peatselt edasi müüa.
Raha liigub
Võetud ja antud laenud liiguvad ikka eelkõige kontserni-siseselt: kas emafirmale või emafirmalt või tütarde vahel. Kuhu see on läinud ja milleks kasutatud ? arvatavasti kas või uute tütarde ostmiseks. Või peakontori ehituseks, mille maksumuse suurusjärguks on öeldud 72 miljonit krooni. Oma rahakott ? tõstad, kuidas tahad: leppisime kokku, et see raha sõidab siit nullkasumiga läbi.
Mis juhtub lähitulevikus, arvestades senist üliedukat tõusu? Ühest küljest võis selle põhjustada alanud majanduskasv Venemaal. Laatre näeb ohtu ka asjaolus, et põhikasumi teevad kaks-kolm tütart. Venemaa suurte mahtude juures pole 400 miljonit krooni midagi rohkem erilist kui mõned mahukad tehingud. Nüüd oleneb palju sellest, kui kindlad ja pikaajalised on lepingud klientidega.
Kui 2004. aasta aruanne samuti kasvu näitab, võib juba midagi kindlamat välja lugeda. Mulluse käibe kohta väitis möödunud nädalal nõukogu esimehest Jaan Tootsist loo teinud ?Pealtnägija?, et see tuli kaheksa miljardi krooni kanti. PS, krediidiinfost Worldwide Investi andmeid otsingusõnaga ei leia: alates 4. märtsist kannab see nime Transgroup Invest.
Worldwide Investi võtmefirmad: kolm tütart 30-st teevad põhikasumi
Transtrade AS veab kaupa
Nelja aasta eest asutatud ekspediitor tegi 2003. aastal tõsise kasumihüppe: varasemalt ligi 30 miljonilt kroonilt 126,6 miljonile. See on ka firma, kust omanikud said oma dividendid: emafirmale maksti neid välja 13,1 miljoni krooni eest.
Nelja töötajaga firma tegi vedude ekspedeerimise teenuseid peamiselt Venemaalt teistesse riikidesse. Suuremad hankijad olid Zapadno-Sibirskaja Raudtee, Transgrupp AS OOO ja teised raudtee- või ekspediitorfirmad Balti, Vene, Ukraina, Valgevene jt riikidest. 4,7 miljardi kroonisest käibest enamik tuligi veoteenuste eest, 71,2 miljonit krooni ka tsisternvagunite rendist.
Veel tegevusi 2003. aastal. 130 miljoni kroonise laenu eest osteti 387 tsisternvagunit ning 1,9 miljoni krooni eest sõiduauto. Kirjade järgi läks sõiduauto rendile Coal Terminalile. Tegemist on ilmselt esimese Eestisse toodud Briti noobelauto Bentley Arnage Red Labeliga, mis mullu seisis sageli WWI senise peakontori juures Rävala puiesteel Radissoni hotelli lähedal.
Tähtsaim suund järgmiseks aastaks: varasemate klientide säilitamine ja uute leidmine.
Väetisemüüja Carbochem AS
2003. aastal kontsernile suurima, 163,3 miljoni kroonise puhasvõidu teeninud firma müüs ja transportis kolme sorti väetist: karbamiidi, ammooniumnitraati ja ammooniumsulfaati.
35-kordse kasumikasvu põh-justas kasvanud klientide hulk. Väetiste ostmine toimus vahetult Venemaa suurematest tehastest (s.h Sibur-Euroopa LTD, Altai-Koks JSC, Citco Waren-Handelsgesselschaft Gmbh). Vedu tehti raudteetranspordiga.
Esimese variandina laaditi kaup ümber suurtes Vene, Eesti ja Läti meresadamates ning saadeti edasi teiste riikide, nagu Läti, Kolumbia, Belgia, Brasiilia, Prantsusmaa kaudu.
Teise võimalusena liikus väetis Kasahstani, Leetu, Vietnami, Koreasse ja Mongooliasse raudteetranspordi abil.
Põhieesmärgid: turuosa säilitamine Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Aasia turgudel.
Nordlimiti metanooli-diil
Samal aastal loodud ja 75 miljoni kroonise kasumi teinud firma tegeleb metanooli ostu, transpordi ja müügiga Venemaalt Soome.
2003. aasta jooksul loodud Nordlimiti põhitegevuseks oli metanooli müük väljaspool Eestit. Kaupa ostetakse Venemaalt ning laaditakse Soome terminalis. Nordlimit on sõlminud pika-ajalise lepingu metanooli ostmiseks Vostokgazpromiga. Kaupa transpordib konsolideerimisgrupi tütar ZAO Vostokhimtrans.
2003. aastal soetas Nordlimit tütarettevõtte ZAO Euromens (95%), mis tegeleb finantstegevusega. Omab 10% ulatuses Petroterminali aksiaid.
Plaanid edasiseks: käibe kasv, mis eeldab uute kliendilepingute sõlmimist.
Käive jagunes geograafiliste piirkondade lõikes järgnevalt: ammoniaak 29,3 miljoni krooni eest Lätti. Metanool ja teenused: Soomes 316,5 miljoni krooni eest ning Venemaal 3,8 miljoni krooni eest.
Suurkontserni looja vaeb Eestis uusi väljakutseid
?? Worldwide Investi kontsernile aluse pannud Venemaa investor Rustam Aksjonenko äratas Eestis hiljuti tähelepanu Tartu ülikooli semiootiku ja kirjandusteadlase Juri Lotmani arhiivi investeerimisega.
?? Täpset ostusummat pole avaldatud, kuid spekuleeritud on vähemasti seitsmekohalise summa ümber. Möödunud kuu algul andis Sveitsis asuv Finartise investeerimiskompanii asutaja ja juhatuse esimees Aksjonenko selle raha sponsorluse korras Eesti humanitaarinstituudi loodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele, et Lotmani 20 000-köiteline raamatukogu, autoriõigused ja arhiiv võiksid jääda edasi Eestisse.
?? 30-aastane Aksjonenko kuulub Vene äriajakirja Finans hinnangul oma 1,3 miljardi krooni suuruse varandusega Venemaa kahesaja rikkama inimese hulka. Eesti kohta väitis mees hiljuti, et osaleb siinsetes kinnisvaraprojektides ja otsib uusi väljakutseid.
