“Kuidas teie end tunneksite, kui keegi varastaks teilt 20 aasta töö?”

Hiljuti 60 aasta juubelit tähistanud Mihhail Gnidin on neil päevil üks hapuma olekuga Eesti rikkureid. Vähemasti peaks olema. Kujutage ette: paberite järgi olete jõukam kui Hans H. Luik, Tiina Mõis, Alexander Kofkin või Jüri Käo. Teile kuulub kuuendik Eesti ühest suurimast tööstusest BLRT Grupist, mille jaotamata kasumi real lebab umbes 300 miljonit eurot. Võiksite endale kõike lubada.

Ja ometi pole teil sellest kõigest päriselt olemas mitte midagi – ei miskit, mida saaks käega katsuda. Kontserni enamusaktsionär Fjodor Berman pole nõus dividende maksma – tulised kohtulahingud kestavad sel teemal juba aastaid.

Sellises olukorras on Marimaal sündinud, kuid Eestisse kolinud ja eestlanna naiseks võtnud Gnidin. 30–50 miljoni eurone varandus on tal vaid teoreetiliselt.

Berman kirjeldas oma raamatus “Murrangulisel ajal”, kuidas nutikas jurist Gnidin 1990ndate alguses ettevõttesse tuli: ta oli “noor mees, väikese habemega, tumedate prillidega”, “Üldse mitte tehase inimene. Tuli kui teisest maailmast”, oli “taibukas, terane, täpne”.

Ühtki kokkulepet ei sündinud tehases Gnidini nõusolekuta. Ka oli ta “võtmetegija erastamisprotsessis”.

Gnidin muheleb, kui seda kõike kuulab.

Nüüd pole mehed neli aastat sõnagi vahetanud. Tere ka ei ütle, ehkki elavad mõlemad Kakumäel, teineteisest vaid mõnesaja meetri kaugusel.