Eesti sai Brüsselist loa firmaautode käibemaksuerandiks

 (84)
Naastrehvidega autod linnavalitsuse ees
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Euroopa rahandusministrid kinnitasid täna Brüsselis lõplikult Euroopa Komisjoni loa Eestile ettevõtete sõiduautode käibemaksu mahaarvamise erandiks.

"On hea, et täna sai Eestis plaanitud maksumuudatus lõpliku heakskiidu, sest see on samm õiglasema maksustamise suunas. Käibemaks on tarbimismaks ja regulatsiooni üks eesmärk on suunata asjaosalisi tegema mõistlikumaid valikuid,“ ütles rahandusminister Maris Lauri.

Eestile antud erand piirab ettevõtete sõiduautode kulude käibemaksu mahaarvamist. Kui autot kasutatakse vaid ettevõtluseks, siis saab endiselt maha arvata kogu käibemaksu, muudel juhtudel 50%.

Ärileht kirjutas kolmapäeval, et sel reedel sünnib Euroopas otsus, mis annab Eestile loa arvata firmaautode sisendkäibemaksust maha ainult 50%. Tööandjad on aga endiselt nii maksumuudatuse kui selle tegemisviisi vastu.

„Tulemus on endiselt halb ning see, kuidas lahenduseni jõuti, on eriti halb,” ütles tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. „Eelarve ei tulnud kokku, tehti kiirelt põhimõtteline maksumuudatus, selgituseks öeldi rahvale, et ettevõtjad on ju nagunii pätid,” meenutas ta eelnõu saatnud retoorikat.

"See otsus teeb kurvaks ja on samal ajal ka mõneti arusaamatu. Aga ju siis tuleb leppida sellega, et suvel seaduses vastu võetud muudatused detsembrist jõustuvad," nentis Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat nentis, et sellist otsust oli oodata, kuigi see saabus piltlikult öeldes viimasel tunnil ja rõõmusõnumiga tegu just pole. „AMTELi seisukoht on endine - meetmest loodetud rahalist ja sotsiaalset tulu riigile ei tule, haldamise kulu saab olema suur," ütles Sillat.

Järgmise aasta eelarvesse loodetakse firmaautode käibemaksu muudatustest saada 47 miljonit eurot.

Hea teada

Riigikogu võttis 1. juulil 2014. a vastu ettevõtte sõiduautode maksustamist puudutavad käibemaksuseaduse muudatused.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang
Alates 1. detsembrist sõiduauto ostmisel ja kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 50% ulatuses.

Sõiduauto käibemaksuseaduse tähenduses on M1 kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ning millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui 8 istekohta.

Millal sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ei rakendata?
Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ei rakendata, kui ettevõte tõendab, et sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse jaoks. Sellisel juhul peab ettevõte tegema kõik selleks, et sõiduautot ei saaks kasutada eratarbimises.

Sisendkäibemaksu 50%-list mahaarvamise piirangut ei rakendata ka sõiduautole, mis soetatakse müügiks või rentimiseks ning taksodele ja õppesõiduautodele.

Sõiduauto kasutada andmine töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele
Ettevõtluses kasutatava sõiduauto ka tasu eest kasutada andmisel maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei ole õigus sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatud käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuna see on käsitletav sõiduauto eratarbeks kasutada andmisena.

Omatarbe maksustamine
Kehtiv kord ei piira ettevõtluses kasutatava sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamist ning eratarbimist maksustatakse omatarbena. Alates 1. detsembrist sõiduauto omatarbeks kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil üldjuhul ei maksustata, selle asemel piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Erandiks on taksod ja õppesõiduautod (KMS § 30 lg 4 punktid 3 ja 4) millelt lubatakse sisendkäibemaksu 100 protsendiliselt maha arvata ka juhul, kui autot kasutatakse peamiselt taksoveoks või õppesõiduks. Seega, ei välistata nende sõiduautode kasutamist isiklikul ja ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ja see kuulub jätkuvalt maksustamisele omatarbena.

Miks 50%-line piirang?
Sisendkäibemaksu 50%-lise mahaarvamise piirangu kehtestamiseks koostatud analüüsis on tuginetud mitmetele andmeallikatele, sealjuures rahvusvahelisele kogemusele, ekspertarvamusele, erinevatele otsestele tõenditele sõiduautode erakasutuse kohta Eestis ning ka kaudsetele andmetele ja hinnangutele.