Samuti võib Eesti jätkata ühe laevaga süvaveeliikide - süvalesta, hailiste, railiste, merilutsu - püüki, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Eesti osales eelmisel nädalal peetud Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni aastakoosolekul seekord esmakordselt ametliku liikmena.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul oli Eesti seni organisatsiooniga koostööd tegev riik, kes võis Kirde-Atlandil kala püüda koostöökvoodi raames.

"Koostöökvoodi arvelt püüdes polnud kindlust, kui palju riik välja püüda saab, sest lisaks Eestile võisid selle kvoodi raames püüda veel Kanada, Jaapan, Läti ja Leedu. Nüüd on Eestil oma kindel kvoot," ütles Soome.

Tänavu võisid Eesti, Läti, Leedu ning Jaapan ja Kanada püüda koostöökvoodi raames 500 tonni mereahvenat ja 511 tonni makrelli.

Kirde-Atlandil on viimastel aastatel püüdnud üks Eesti laev, varasematel aastatel rohkem. Püügi vastu selles püügipiirkonnas võivad huvi tunda kõik kaugpüügilaevad, neid on Eestis kokku kaheksa.