Eesti sai maailma riikide "õitsenguedetabelis" 31 koha
Londonis asuv Legatum Institute on jõukuse ja külluse järgi ritta seadnud 104 maailma riiki. Eesti selles Prosperity Indexis (prosperity tähendab jõukust, küllust, õitsengut) 31 koha. Eks tegu ole jälle ühe sellise edetabeliga, mis püüab mõõta riikide edukust natuke laiemalt kui ainult sisemajanduse kogutoodang või majanduskasv.
Kõige esimene on "külluseindeksi" järgi Soome, järgnevad Šveits ja Rootsi. Tabeli lõpus Zimbabwe, Sudaan ja Jeemen. Läti on 37, Venemaa 69 kohal. Otse Eesti ees on Kreeka ning kohe meie järel Costa Rica.
Tabeli eesotsas domineerivad Euroopa ja eurooplaste järeltulijate riigid. Eespoolnimetatud esikolmikule järgnevad Taani, Norra, Austraalia, Kanada, Holland, USA, Uus-Meremaa.
Prosperity Indeks on omakorda jaotatud üheksaks erinevat alamkategooriaks: ettevõtlikkus ja innovatsioon, demokraatlikud institutsioonid, haridus, tervis, turvalisus, valitsemise kvaliteet, isikuvabadused ja sotsiaalne kapital.
Eesti on saanud hea koha majanduse (30), ettevõtlikkuse ja innovatsiooni (24) ja valitsemise kvaliteedi osas (19). Väga nõrga 94 koha oleme saanud sotsiaalse kapitali kategoorias. Ülejäänutes oleme keskmikud. Kokkuvõttes siis 31.
Majanduskategooria suhtes(Eesti sai 30 koha) ütleb Legatum Institute, et Eesti fundamentaalnäitajad on head. Baas on olemas. Nõrkusteks on väike siseturg ja nõrk konkurents.
Ettevõtlikkuses ja innovatsioonis (Eesti 24-s) on Eesti tugevusteks lihtsad ja kiired protseduurid ettevõtte asutamisel. Paljude arvuti- ja internetikasutamist mõõdikute järgi kuulub Eesti maailma TOP 20 riikide hulka. IT-sektori ja kõrgtehnoloogilise ekspordi osakaal on Eestil samuti teiste riikidega võrreldes päris hea, kuid investeeringud uuringu- ja arengutegevusteks on madalad.
Demokraatlikud institutsioonid (Eesti 34-s) on Eestis tugevad. Formaalselt on täidetud kõik parameetrid. Valimistel on konkurents kõrge, kuid Legatum lisab et valmisprotseduurid ei ole veel täielikult vabad ja läbipaistvad.
Haridus(Eesti koht 35). Eestis on ühe õpetaja kohta 11 õpilast, selle näitaja järgi kuulume maailmas TOP 10 riikide sekka. Poisid ja tüdrukud osalevad hariduses võrdselt. Nii kesk- kui kõrghariduse saab suur osa õpilastest. Nõrkusena toob Legatum välja aga tööjõu harituse, mis on ülejäänud Euroopa riikidega võrreldes üsna kehvake.
Tervis (Eesti koht 35). Meie tugevusteks on arstide ja haiglavoodikohtade arvukus. Pole alatoitumust, imikute suremus on madal. Probleemiks on aga inimeste rahulolematus oma tervisliku seisundiga – mitmete selliste näitajate järgi kuulub Eesti maailma riikide võrdluses tagumisse veerandisse.
Turvalisus (Eesti koht 33), Kodusõda pole, põgenikke pole. Enamik vastantutes arvab, et ka öösel on tänavatel turvaline liikuda. Mõrvade ja ka varguste arvu järgi oleme maailma keskmike seas.
Valitsemise kvaliteet (Eesti koht 19). Eesti seadusandluse kvaliteeti hindab Legatum riikide seas lausa TOP 15 hulka kuuluvaks. Samamoodi kõrgeks hinnatakse ka Eesti ametnike kvaliteeti. Samas arvavad inimesed, et korruptsioon on levinud, kohtute tegevust usaldab ainult pool vastanutest.
Isikuvabadused (Eesti koht 43). Eestis ei ole piiranguid sõnavabadusel, usuvabadusel ega liikumisvabadusel. Kuid ainult 71% on rahul oma isiklike vabadustega – keskmine näitaja maailma riikide seas. Eesti ei ole ka kuigi tolerantne riik. Ainult natuke üle poole arvab, et vähemused võiksid elada naabruses ja immigrantide suhtes on niimoodi arvajaid isegi vähem kui pool – mõlema näitaja järgi kuulub Eesti maailma maade seas tagumisse 15-sse.
Sotsiaalne kapital (Eesti koht 94). Selles kategoorias on Eesti väga-väga taga ühes pundis Moldaaviaga, Tuneesia ja Zimbabwega. Väga vähe (18%) eestlasi osaleb vabatahtlikes tegevustes ja ainult 36% oli aidanud võõraid (küsitlusele eelnenul kuul). Annetusi erinevateks heategevusteks teeb veelgi vähem inimesi. Osalus töö ja perevälistes tegevustes, olgu need siis kunsti-, kultuuri- või spordiklubid on samuti väga madal. Legatum märgib siin nüansina ka eestlaste väga suurt sekulaarsust. Kiriku nõrkus on üheks koostööpuudulikkuse põhjuseks, sest religioossemates maades on just kirik ja kirikuga seotud seltsietegevuseks üheks põhiliseks viisiks kuidas inimesed tööväliselt omavahel vabatahtlikult koostööd teevad.
