Eesti sead enam Venemaale ei sõida

 (22)
siga vardas
Postimees/Scanpix

Statistikaameti andmetel müüsid seakasvatajad tänavu jaanuaris ja veebruaris kokkuostjatele 72 200 kärssnina ehk 5813 tonni sealiha, mis on aastataguse ajaga võrreldes 17 200 siga ja 1541 tonni liha rohkem. Samal ajal on veise- ja lambaliha kokkuost vähenenud.

“Peamine põhjus on selles, et sigu ei veeta enam Venemaale,” selgitas kokkuostu suurenemist Rakvere Lihakombinaadi ostuspetsialist Indrek Lekko Maalehele.

“See on aprillisündmuste tagajärg. Venemaal meist tühjaks jäänud koha hõivasid leedukad. Osa Eesti sigu veetakse aga nüüd Leetu.”

Rakvere Lihakombinaati jõuab 60 protsenti Eesti sigadest. Lekko sõnul ei ole neil kokkuostuhind tõusnud, kuid sigu on tänavu, võrreldes mullu sama ajaga, tapetud viiendiku võrra rohkem. Üheks põhjuseks peab ta tapaliini rekonstrueerimist eelmise aasta lõpus, kui teatud hulga sigade tapmine lükkus edasi käesolevasse aastasse.

Ka Atria Balticu turundusdirektor Riina Aamisepp peab kokkuostu suurenemise põhjuseks sigade ekspordi vähenemist Venemaale, samuti sigade arvu suurenemist. Atria kontserni kuuluva Valga Lihatööstuse viies farmis on sigade arv kasvanud kümnendiku võrra, kogu Eestis aasta jooksul aga kaheksa protsenti.

Aamisepp nimetab ühe põhjusena ka liha kokkuostuhinna tõusu. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli sealiha keskmine kokkuostuhind ilma käibemaksuta veebruaris 23 krooni kilo, mis on aastatagusega võrreldes 1,28 krooni ehk kuus protsenti kõrgem. EL-is keskmisena oli sigade kokkuostuhind Eestist kümme protsenti madalam, kõikudes 17.12 kr/kg-st Taanis 27.76 kr/kg-ni Bulgaarias.