Eesti sõjatööstus hakkab NATO-le allhanget tegema
“Eesti riigile on esmatähtis relvastuse remont ja teiseks õppevahendite tootmine,” ütles E-Arsenali juhatuse esimees Jüri Tümanok. Praegu remonditakse tehases laevade raskekuulipildujaid ja järgmisel aastal hakatakse remontima käsirelvi ja Soomest saadud 105-millimeetriseid haubitsaid.
“Kõik õppevahendid, mida toodame, vastavad NATO standarditele,” ütles E-Arsenali arendusjuht Andrus Märtson. Sel aastal alustas E-Arsenal lisaks padrunitele, granaatidele ja miinidele ka kuus minutit toimivate suitsuküünalde tootmist. Need näevad välja nagu väikesed rohelised ämbrid. Ettevõte vormistas sellele ka kasuliku mudeli tunnistuse.
Kaitsevägi näeb E-Arsenali rolli relvastuse kapitaalremondis ja see on riigile väga tähtis, ütles kaitsejõudude peastaabi logistikaosakonna ülem major Raivo Tamm. “Ei ole mõtet luua sõjaväele oma remondibaasi, mis on suhteliselt kallis, kui kogused ei ole suured.”
##Palju käsitööd. E-arsenali massiivsete seinte ja kõrgete lagedega soojades ruumides panevad töölised eelmise sajandi hiilgeaegu meenutavate laudade taga kokku paukpadruneid ja suitsuküünlaid. Tehases kasutatakse palju käsitsitööd, sest mahud pole automatiseerimiseks piisavalt suured.
Sõduri väljaõppel on Märtsoni sõnul ohutuse kõrval ka see tähtis, et iga mees saaks hoida granaati käes, tunnetada selle raskust, tõmmata ära splint ja seda heita. E-Arsenali toodangu hulka kuuluvad õppegranaadid, -miinid, -padrunid ning mitmesugused paugud ja tossud, samuti miinide ja laskemoona mudelid.
Õppegranaat on täpselt sama raske kui lahingugranaat, teeb aga tunduvalt nõrgema paugu, on kasutajale ohutu ning saab korduvalt kasutada. Sama lugu on ka paukpadrunitega, millel on metallist kuuli asemel puidust kuul. Tulistamisel pihustub see vastu spetsiaalset otsikut lennates pulbriks ega ole seetõttu teistele ohtlik.
E-Arsenal suudab toota kaks miljonit paukpadrunit aastas.
Miin lendab 10 meetrit. Õppustel on vaja, et sõdurid saaksid miinipilduja juures harjutada kogu tegevust - tassida 6-kilosed miinid autokastist kohale, suruda kohale põhjapadrun, lasta miin torusse. See, et korduvkasutatav miin pärast pauku vaid umbes kümne meetri kaugusele lendab, teeb selle leidmise märksa kergemaks.
Kui päris miin maksab 4 000-6 000 krooni, siis E-Arsenalis toodetud miinipilduja õppemiin vaid 30-40 krooni. Õppegranaadid on päris lahingumoonast 6-7 ja paukpadrunid neli korda odavamad.
Eelmisel nädalal arutas E-Arsenal Balti riikide esindajatega, mis tooteid saaks Eesti pakkuda Lätile ja Leedule ning mida nemad meile. “Kasulikum ja odavam on ära jagada, mida keegi valmistab, sest siis on kogused suuremad ja hind odavam – iga riik saab spetsialiseeruda kindlatele toodetele või teenustele,” ütles E-Arsenali juht.
“Kõige tähtsam küsimus on sõjatoodangu juures garanteeritud kvaliteet. Testimine Euroopa laborites võtab aastaid aega ja seepärast on meil kasulikum koopereeruda nendega, kes midagi juba toodavad ja müüvad analoogilisi tooteid,” rääkis Tümanok E-Arsenali tulevikuplaanidest.
