Eesti soovib EL-i laevakütuse piirangutele üleminekuperioodi
Riigikogu majanduskomisjon arutas oma esmaspäevasel istungil Eesti seisukohti seoses uue direktiivi eelnõuga, millega EL kehtestaks piirangud väävlisisaldusele laevakütustes, vahendas BNS.
Väävlidirektiivi ettepanekute kohaselt peavad Läänemerel, Põhjamerel ja La Manche'i väinas sõitvad laevad aastaks 2015 alandama kütuse väävlisisalduse 0,1 protsendile. Muudel meredel hakkaks see kehtima 10 aasta pärast. Praegu tohib kütuse väävlisisaldus olla 1,5 protsenti. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb laevadel hakata raske kütteõli asemel kasutama diislikütust.
"Seal on põhiline probleem selles, et tekib ebavõrdne olukord Vahemerel ja Läänemerel kasutatavatel laevadel, mis paneb meie ettevõtjad tegelikult halvemasse positsiooni kui Vahemeres laevu kasutavad ettevõtjad," kommenteeris majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas Euroopa Parlamendi ja EL-i nõukogu direktiivi eelnõu BNS-ile. "Kuna madala väävlisisaldusega kütus on kallis, siis võib see transporditeenuse hinda vastavalt tõsta."
Eesti seisukohad sellest Kallase sõnul ka rääkisid. Ta märkis, et Eesti hinnangul peaks kas nägema ette abinõud, kuidas ettevõtjaid väävli kogumisel abistada, kuna need seadmed on samuti väga kallid, või siis tuleks näha ette üleminekuperiood. "Ja kindlasti ei tohiks eristada erinevatel meredel seilavaid laevu, vaid kõiki tuleks kohelda võrdselt."
Kallas lausus, et komisjon leidis oma arutelus samuti seda, et Eesti ettevõtjaid ei tohiks kindlasti panna võrreldes teiste riikide ettevõtjatega halvemasse konkurentsiolukorda.
Majanduskomisjoni esimehe sõnul on lisaks väga oluline, et Eesti leiaks endale liitlasi teiste Läänemere-äärsete riikide hulgast, et püüda kujundada ja esitada selles küsimuses ühine seisukoht. "Kui igaüks esitab omapoolse vaate ja kisub nii-öelda tekki enda peale, siis kokkuvõttes ei pruugi sellest keegi võita," ütles ta.
Ta lisas, et tema mäletamist mööda peaks antud direktiiv jõustuma 2013. aastal ja praegu pole ette nähtud mingeid erandeid ega üleminekuaegu. "See peaks tooma kaasa väga suuri kulutusi laevaettevõtjatele, seetõttu on eriti oluline selle vastu võidelda."
Kallas rääkis, et komisjon uuris ka, millised on teiste riikide seisukohad plaanitavate piirangute osas. Tema sõnul pole Soome siiani oma seisukohta esitanud, viidates valitsuse vahetumisele, ning teised riigid on samuti palunud vastamiseks ajapikendust.
Majanduskomisjoni esimees märkis, et Soome on rääkinud sellest, et ise oma ettevõtjaid toetada ning see läheks riigiabi reeglite alla. "Kui Soome oma ettevõtjaid selliselt toetab, et annab riigiabi normidega toimetulekuks, paneb see kindlasti Soome ettevõtjad paremasse konkurentsiolukorda ja siis peab Eesti kaaluma, kas ta sellele riigiabimenetluses ei tahaks vastulauset esitada," ütles ta. "Kui me ise ei ole veel seda riigiabi oma ettevõtjatele andnud, mis on kahtlane."
"Lõppude lõpuks kui kõik maksavad peale, siis see on igal juhul ebaefektiivne ja jabur," lisas Kallas.
Majanduskomisjon arutas istungil ka Eesti seisukohti seoses EL-i sooviga kehtestada andmeside rändluse jaehindadele maksimummäärad, mida mobiilsidefirmad võivad tarbijatelt küsida.
"Tegelikult see on juba nii-öelda jätkudirektiiv või jätkumeede," ütles Kallas, viidates, et EL on juba kehtestanud piirmäärad hulgihindadele, milles mobiilsideoperaatorid omavahel arveldavad. Euroopa Komisjon lootis, et neid piirmäärasid seades saab sellest automaatselt kasu ka tarbija, kuid tegelikkuses küsiti tarbijalt endiselt kõrget hinda, märkis ta.
Kallas lausus, et antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse muudatus peaks olema tehtud hea eesmärgi nimel, selleks, et tekiks konkurents. "Et ka roaming'u osas, et kui sa lähed välismaale, siis sa saad endale seda andmesideteenuse pakkujat valida ja et nende vahel tekiks ka hinnakonkurents."
Eesti toetab Kallase sõnul rändlusteenuse ühtse turu arengut, et hinnad välismaal ei oleks põhjendamatult kõrgemad nendest, mida küsitakse samalaadse teenuse eest koduriigis. "Aga loomulikult see saab olla ainult ajutine meede, et turg peaks ikkagi nagu toimima hakkama."
"Mõneti see võib tunduda vastuoluline, et kuidas hindu kehtestatakse ja kuidas siis konkurents hakkab toimima, aga iseenesest selle hinna kehtestamisega kaasas käib see, et operaator peab andma rändlusteenuse osutamise vabaks, et tarbija saab valida," selgitas ta. Kallas lisas, et muudatusega kaasnevalt tuleb tarbija teadlikkust kõvasti tõsta, et ta oskaks pakutava vahel valida, ja tõenäoliselt hakatakse tarbijat ka suurema infovooga koormama.
Majanduskomisjoni esmaspäevase istungi päevakorras olid ka lennundusseaduse muudatused. Kallase sõnul arutas komisjon eelnõule tehtud muudatusettepanekuid, mis töögrupi koosolekute käigus olid tekkinud. "Need olid üldiselt kõik väga tehnilist laadi: keelelised parandused ja mingid täpsustused, mis varem olid jäetud kahe silma vahele. Midagi sellist sisuliselt põnevat võrreldes eelnõu eelneva algatamisega ei olnud."
Majanduskomisjoni esimees lisas, et komisjon otsustas saata eelnõu suurde saali teisele lugemisele 29. septembril ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, toimub eelnõu kolmas lugemine 12. oktoobril.
Lennundusseaduse muutmise eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta. Eelnõu järgi peab lennujaama haldaja teavitama uutest tasumääradest neli kuud enne nende kehtima hakkamist. Eelnõu kohaselt lahendab lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahel sõltumatu asutusena lahkhelid konkurentsiamet. Direktiiv näeb ka ette lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelised iga-aastased konsultatsioonid, mille teemaks on lennujaamatasude määrad ja lennujaamateenuste kvaliteet.
Direktiivi eesmärk on kehtestada Euroopa Liidus üldine lennujaamatasusid reguleeriv raamistik, et tagada tasude läbipaistvus ning välistada lennujaama kasutajate diskrimineerimine. Direktiivi põhimõtteid tuleb kohaldada iga Euroopa Liidu lennujaama suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle viie miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaama suhtes.
