Eesti spordiklubid istuvad tiksuva pommi otsas: kui lähipäevil lahendust ei tule, on nädala lõpuks hulk treenereid lahti lastud ja töötud

Olukorras, kus töötukassa kompenseerib lähikuudel vaid töölepingu alusel töötavate inimeste töötasusid – aga jätab töötasu hüvitisest ilma lepingulised töötajad, kelle pealt samuti makstakse sotsiaalmaksu –, on Eesti spordiklubid silmitsi olukorraga, kus neil tuleb lähipäevil lahti lasta hulk treenereid, sest siis on neil vähemalt õigus töötu abirahale. Probleem ise on laiem ning võib puudutada oluliselt rohkem erinevatel elualadel tegutsevaid Eesti inimesi.

Eesti suurim spordiklubide kett MyFitness on juba teinud algust lepinguliste töötajate töösuhte lõpetamisega. Eilse seisuga lõpetati käsunduslepingud 39 klienditeenindajaga, töölepinguga jäi ettevõttesse edasi 57 klienditeenindajat. Lepingu lõpetamine ähvardab nädala lõpuks ka MyFitnessi 305 treenerit, kes seni on töötanud kas käsunduslepingu või teenuslepingu alusel. Põhjus on üsna proosaline.

Kuigi töötukassa on lubanud lähikuudel hüvitada koroonaviiruse tõttu tugevalt pihta saanud tööandjatele kuni 70% töötajate töötasust, on siiski hüvitise tingimustes selgelt välja toodud, et see puudutab üksnes palgatöötajaid ehk töölepingu alusel töötavaid inimesi. Neile töötajatele, kes aga töötavad võlaõiguslike lepingute – käsundus- või töövõtulepingu – alusel või pakuvad teenust, pole tööandjatel aga õigust töötasu hüvitist töötukassalt küsida.

Mitmed spordiklubide treenerid, kellega Ärileht viimastel päevadel on vestelnud, toovad välja, et kõige ebaõiglasem praeguse töötukassa meetme puhul ongi see, et hoolimata sellest, et nad on töötanud spordiklubides juba kas kümme või 12 aastat ja nende pealt on käsunduslepingute alusel makse makstud, ei suhtu Eesti riik neisse töölepinguga töötajatega võrdselt.