Eesti suurim autoostja
Annuse juhitav Avis Eesti on tänaseks tõusnud suurima turuosaga rahvusvaheliseks rendifirmaks (35 protsenti Eestis toimunud rentidest ja 65 protsenti välismaale vahendatud rentidest) ning on üks edukamaid täisteenindusliisingu pakkujaid.
Avis Eesti omanikfirma OÜ Ideal alustas kaksteist aastat tagasi Tallinna lennujaamas renditeenuse pakkumist nelja Ladaga. Aasta hiljem osteti Avise litsents ning nüüd esindatakse seda kaubamärki ka teistes Balti riikides, Ukrainas ja Valgevenes.
Eesti ja Rootsi eraisikule kuuluvat firmat hakkas Annus juhtima viis aastat tagasi. Toona kuulus Avise rendiparki ligi kuuskümmend autot. Tänaseks on rendiautode arv kasvanud sajani ning Avisest on kujunenud suurim autode kokkuostja Eestis. Täisteenindusliisingus on lisaks veel 300 autot. Kui liita ka nelja teise riigi rendi- ja liisinguautod ning arvestada senist kasvu, kujuneb viie aasta pärast autopargi suuruseks 10 000 sõidukit.
Eestis pakuvad autorenditeenust isegi füüsilisest isikust ettevõtjad. Kas autode rentimine on siis sedavõrd tulus ja potentsiaalne äri?
Mõned arvavad, et ostad saja tuhande krooniga auto ning küsid selle eest renti tuhat krooni päevas ja varsti oledki rikas. See on ekslik seisukoht. Rentimisega kaasnevad meeletud kulud. Ühe auto pidamine päevas maksab meile 300-350 krooni. Lisaks peab arvestama, et auto on mõni aeg ka ilma rentnikuta. See on hea tulemus, kui autopark on 50-60 protsenti välja renditud. Sõidukiga kaasnevad ka kõikvõimalikud hooldus- ja kindlustuskulud jpm.
Kuivõrd on meil tõusnud autorentimise populaarsus?
Neli aastat tagasi oli 60 protsenti rentnikest välismaalased. Täna on 70 protsenti klientidest eestlased. Samas välismaalasi ei ole jäänud vähemaks, vaid juurde on tulnud kohalik klientuur, millest suurema osa moodustavad firmad. Üheks tõukejõuks on majanduskasv, kuid peamiseks põhjuseks renditeenuse omaksvõtmine ja teenuse muutumine eestlastele kättesaadavaks. Rendiga on samamoodi nagu üheksakümnendate aastate teisel poolel liisinguga. Seitse aastat tagasi nägid liisingufirmad tublisti vaeva, et meelitada inimesi auto välja ostmise asemel liisima. Viimased neli aastat müüakse 90 protsenti autodest liisinguga.
Kas lähitulevikus hakatakse autot soetama üksnes täisteenindusliisinguga?
Kindlasti väheneb autode väljaostmine veelgi. Lähitulevikus kasvab kõige kiiremini niinimetatud minimaalne täisteenindusliisingu pakett, mis sisaldab peale auto rendi ka kasko- ja liikluskindlustust. On vaid aja küsimus, millal muutuvad mugavusteenused (autoabi, rehvivahetus, viimine/toomine, hooldustööd, asendusauto – toim) sama populaarseks. Siin võib tuua paralleeli autotööstusega. Kümme aastat tagasi ei olnud auto standardpaketis midagi peale rataste ja rooli.
Millises tempos hakatakse edaspidi autosid välja vahetama?
Auto pidamine muutub lühemaks. Kui seni on levinud liisinguperiood 3-5 aastat, siis üha rohkem sõlmitakse lepinguid kahe aasta peale. Just arenevad firmad ei taha võtta pikaajalisi kohustusi ning üritavad olla paindlikud, jättes võimaluse suurendada või vähendada autoparki. Teiseks põhjuseks on soov hoida autopargis uusi mudeleid. Enam ei taheta sõita kolm aastat vana autoga. Kolmandaks põhjuseks on paljude firmaautode suur läbisõit.
Kuivõrd näevad liisingufirmad teis konkurenti?
Eestis on kolm suuremat täisteenindusliisingut pakkuvat firmat, millest kaks kuuluvad liisingufirmadele. Selles mõttes oleme neile konkurendid. Avis oli esimene, kes hakkas kaheksa aastat tagasi pakkuma täisteenindusliisingut. Täna on meil Eestis kliente kolmsada. Kõigil firmadel kokku on täisteeninduslepinguid umbes tuhatkond. Oluliselt rohkem on aga nn devalveerunud täisteenindusliisingulepinguid, mis pakuvad liisingumakse lisana vaid kasko- ja liikluskindlustust. Meie eesmärk on siiski pakkuda niiteenust.
Miks eelistatakse veel tavalist autoliisingut?
Inimesed ei ole harjunud auto kulusid arvutama nagu meie seda teha soovitame. Kui otsestega saadakse hakkama, siis kaudsete kuludega ei tegelda.
Kumb teenus tagab suurema käibe ja kasumi – kas rent või täisteenindusliising?
Kui auto rentimine on huvitav töö ja tore toode, siis liising rahastab seda hobi. Rendist praktiliselt kasumit ei tule. Kuid meie firmas ei saa olla üks ilma teiseta. Kaks annab kokku sünergia ning mõlemad harud toetavad üksteist. Mullu oli ettevõtte käive 42 miljonit ja kasum 3 miljonit krooni. Viie riigi konsolideeritud netokäive oli 150 miljonit ja maksueelne kasum 12,5 miljonit krooni.
Kui edukad olete teistel turgudel?
Tõsiseks käibe- ja kasumiandjaks on saanud Ukraina. Seal on tugev majanduskasv. Ukrainas on rendiosa suhteliselt väike, kuid väga kiiresti on kasvanud liising.
Tänase päevaga on Ukrainas liisingus 500 autot, aasta tagasi oli neid poole vähem. Avis on Ukrainas üks kahest suurimast liisingupakkujast.
Lätis läheb samuti hästi, seal on meil Ukraina järel suuruselt teine kasv. Praegu on Lätis analoogne murdepunkt, mis Eestis mõni aasta tagasi, et kliendid võtavad täisteenindusliisingu ja rendi omaks.
Leedu on läbinud kiire arengu viimase kolme aasta jooksul ning läks Eesti rendimahtudest eelmisel aastal mööda.
Valgevenes oleme olnud üheksakümnendate aastate keskpaigast kohal, kuid äritegevus ootab sealse presidendi vahetust. Oleme Valgevenes teadaolevalt ainus Eesti firma.
Kas kaugemas tulevikus koosneb autopark üksnes rendiautodest ning inimestel on võimalus mobiiltelefoni vahendusel osta nende kasutamisõigust?
Londonis on Avis juba analoogse katseprojekti püsti pannud ning ka Helsingis üks firma tegeleb sellega. Rendiautod paiknevad linnas laialihajutatud parklates ja lepinguga liitunud klientidel on võimalik neid kasutada.
Rendifirmale makstakse läbisõidetud kilomeetrite eest nagu taksos.
Tegemist on ultramoodsa renditeenusega. Kui see osutub turul vastuvõetavaks, siis miks mitte. Eestis ma esialgu ei näe sellele teenusele kohta.
