Eesti suurima panga juht avaldab, kui palju "kahtlastest" ettevõtete kontodest nad tegelikult sulgevad
Aasta aega Swedbanki juhtinud Olavi Lepp rääkis intervjuus Ärilehele, kuidas nad küsivad ettevõtjatelt varasemast palju detailsemaid küsimusi - ka näiteks selle kohta, kust pärineb ettevõtluse alustamiseks vajalik raha. "Mida me riski võtmise eest vastu saame? Arveldustulu 38 senti ülekandelt," põhjendab Lepp, miks pank konservatiivset joont hoiab.
"Kontode sulgemine ei ole kindlasti massiline," ütleb Lepp Ärilehele.
"Sedalaadi otsuseid tehakse igal nädalal kogunevas kliendikomitees, mis koosneb inimestest, kel on uurimise või rahapesu tõkestamise alane taust jne. Ma olen seal viimastel aastatel väga tihti kohal käinud ja tean, et need otsused ei sünni lihtsalt. Olgu, mõnikord on lihtne, kui asi on tõesti väga toksiline, aga tavaliselt on sel palju varjundeid. Kui loeme lehest meile antud hinnanguid kümne aasta taguste otsuste kohta, siis kas praegu pean mina kraadima, kuidas vaadatakse nüüdsetele otsustele viie aasta pärast? Kas oleme võimelised sirge näoga selgitama, et asjad on korras? Jõuame kiirelt riskiisu punktini: oleme madala riskiga, konservatiivne pank ja meil on ka seadusega pandud vastutus."
Lepp toob välja, et paljusid ettevõtjaid on ärritanud ka teine teema.
"Küsime neilt varasemast palju põhjalikumalt: kust tekkis nende algne vara? Kui raha päritolu jääbki segaseks ja näiteks algkapital on tulnud Eestile mitte kõige sõbralikumast riigist ning väidetakse: „Müüsime omal ajal ühe firma maha", aga ühtegi dokumenti tõenduseks pole... Mis me siis tegema peame? Mida me nii suure riski võtmisega vastu saame? Arveldustulu 38 senti ülekandelt! Siis tekibki kokkupõrge. Küsitakse: milles on probleem, te olete mind ju varem teenindanud?! Jah, olemegi, aga nüüd esitame teistmoodi küsimusi.
Ettevõtja peab meile juba praegu väga palju infot esitama, et saaksime veenduda tema äri läbipaistvuses ja puhtuses. See olukord lähiajal paremaks ei lähe. Rahapesu tõkestamisest rääkides näen tihti vastandumist, et millised on pankade suhted järelevalveasutuste või poliitikutega. Tegelikult oleme ühel pool lauda, teisel pool on kuritegelik seltskond," rääkis Lepp.
"Hoiatame pidevalt ettevõtjaid kolmnurktehingute eest. Näiteks ostab ettevõte kaupa Venemaalt, aga raha liigub ringiga Küprosele. Võiks ju öelda, et mis see panga asi on, kust kaudu raha liigub. Ent halvaks läheb asi siis, kui sellesama vahekeha kaudu liigub kuritegelik raha või arveldavad sanktsioonide all olevad ettevõtted. Kõik on äkki samasse võrku tõmmatud. Meie esitame siis kliendile väga palju ja väga kriitilisi küsimusi. Küsime lepinguid, arveid, kauba saatedokumente. Meie ülesanne on aru saada, kas kaup päriselt liikus. See võib minna väga üksikasjalikuks."
Kas aga panga kliendil, kes on n-ö silma jäänud, on üldse mõtet dokumente esitada või ta visatakse välja juba "igaks juhuks"? Lepp avaldab, et see protsent, kes päriselt lahkuma peavad, on väga väike. "Neid on alla ühe protsendi, kelle me päriselt ära saadame. Mulle meeldib öelda, et see on meeletu valepositiivsete äri. Kui „lipuke” meie süsteemis tõuseb, näitab see lihtsalt, et tehing ei ole tavapärane, ja neid lipukesi on väga palju. Siis tulebki hakata neid läbi hekseldama."
