Vahvas rõõmusõnumis semiootilisel tasandil ehk tähenduste ja märkide keeles liikudes võib lihtsast klaaskuubikust välja lugeda rohkemgi nurki.

Lisaks sellele, et tänu Vene ärimehe Rustam Aksenenko lahkele annetusele jäävad Tartu ülikooli kuulsa semiootiku ja kirjandusteadlase hindamatu väärtusega arhiiv, 20 000 köitega raamatukogu ning autoriõigused ka tulevikus Eesti üliõpilastele kättesaadavaks, viiakse kogu, punkt üks, Tartust Tallinna. Punkt kaks hakkab see asuma koolis, mille nimel Tallinna kõrgkoolid on eesotsas Tallinna pedagoogikaülikooliga aastaid võidelnud. Punkt kolm hakkab kogu asuma tuttuues, jõudsalt kerkivas õppehoones.

Muudatus tähendab uut ajastut nii või teisiti. Seni on ajalooliseks semiootikakeskuseks olnud Tartu, järgmisest õppeaastast tõotab loodav pealinna semiootikarakuke värskeid tuuli. Samuti kaaluvad Tallinna ülikooli juhid hetkel taanlaste abiga loodava TLÜ Balti filmi- ja meediakooli sättimist Uus-Sadama 5 aadressil asuvasse uude majja.

Kinnas Tartule

Kas ülikoolide koondumist (neljanda asjaosalisena on Tallinna ülikooliga liitumas Viljandi kultuuriakadeemia) võib käsitleda ka kui kinda viskamist tallinlastelt ajalooliselt haridusohje enda käes pidanud Tartule?

Tallinna ülikooli projektijuht Leif Kalev räägib esmalt tugevamatest teaduskeskustest, mida soodustab infrastruktuuri ühendamine. Edasi tõstab ta lauale diagrammid, mis näitavad riiklike investeeringute ja eraldiste laekumisi Tallinnale ja Tartule viimased kaheksa aastat. Numbrid räägivad kõnekalt ?Heade mõtete linna? kasuks.

Tänased suuremad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid on ka võimsad, enamasti nõukogude päevil kogunenud kinnisvara haldajad. Edetabeli tipus (1996. aasta haridusministeeriumi andmetel on koolis inimese kohta 33 ruutmeetrit) troonib Eesti põllumajandusülikool, kel lisaks Tartu 244 miljoni krooni väärtuseks hinnatud hoonetele-maadele asuvad katsebaasid üle Eesti. Sealjuures mitmed omaaegsed mõisad, millest osa seisab ressursside puudusel üsna kasutuna.

Järgneb Tartu ülikool 24,9 ruutmeetriga tudengi ja õppejõu kohta. Seejärel rivistuvad Tallinna ülikoolid, millest Tallinna pedagoogikaülikool platseerus 14,1 ruutmeetriga viimasel kohal. ?Täna on see number veelgi väiksem,? lisab Kalev. Kuigi ruutmeetrite arv koolis on üldjoones sama, kasvas üliõpilaste arv vahepeal 3000-lt 7500-le.

Millele kuluvad riiklikud investeeringud? Eks ikka renoveerimisele ja uute hoonete ehitusele: selle järele tunnevad kõik ülikoolid karjuvat vajadust. Näiteks Tartu ülikool, kellele kuuluvast 150 hoonest viiendik paikneb Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, vajab ainuüksi ajahambast puretud hoonete korrastamiseks 242 miljonit krooni.

Restaureerimise ning remontimisega samaaegselt ehitavad koolid uusi hooneid. Üks kalleimaid Tartu ülikooli hooneid, kuue aasta eest avatud biomeedikum maksis 272 miljonit. Tänavu mais-juunis valmiv tehnoloogiainstituudi hoone tähendab riigile ja koolile üle 80 miljoni kroonist väljaminekut, millele lisandub sisustuse summa.

Käed üleval

Haridus- ja teadusministeerium on käed üles tõstnud ja tunnistanud: riigi rahastamisvõimalused on viimastel aastakümnetel väiksemad ülikoolide vajadusest hooneid ehitada, renoveerida ja sisustada. Riik jagab raha pigem põhimõttel, et toetada üht ja rohkem, nõnda et saaks ehitada vähemasti üks ülikool.

Näiteks kulus toetustest biomeedikumile 1999. aastal 213,5 miljonit krooni, ülejäänud 42 miljonit jagunes teiste ülikoolide vahel. Sama strateegia käibib ka täna: 2005. aasta haridusministeeriumi haldusala investeeringukava 26,8 miljonist 85% kulub põllumajandusülikooli veterinaariaosakonna väljaarendamiseks ning ülejäänud neli miljonit krooni TÜ Narva kolled?i uue hoone ehituseks.

Rahaliste aukude lappimisel tulevad ülikoolidele appi õppemaks ning seesama kunagi kogunenud kinnisvara. Näiteks Tartu ülikoolile laekus mullu mittevajaliku kinnisvara võõrandamisest 8,5 miljonit krooni. Veel mullu jõuludelgi müüs ülikool aastaid tühjana seisnud kergejõustikumaja 1,6 miljoni krooniga. Kuid neljandik mullusest müügisummast saadi üheksa korteriomandi müügist.

Nimelt ei kuulu ülikooli kohustuste hulka korterite haldamisega tegelemine, kuid väliseestlased on koolile kinkinud mitmeid kortereid. 2000. aasta alguse 195 korterist on müüdud vähemasti 90 (kokku teenis ülikool aastail 2001?2003 ligi saja korteri sellistel tingimustel võõrandamisest umbes neli miljonit krooni), teistes elavad rentnikud maksavad ülikoolile üüri.

Lahendus müügist

Ka uut õppehoonet ehitav Tallinna ülikool leidis lahenduse kinnisvaramüügist. Majale, kus tulevikus hakkab asuma auväärt Lotmani pärand, eraldas riik 20 miljonit. 130 miljoni kroonisest eelarvest 55 miljonit täidetakse laenuga. Laenuotsus tähendas raskuskoha ületamist ülikooli loomise kuumas katlas: 2003. aasta riiklik investeerimisprogramm nägi ette tänase laenu osa katmist riigieelarve vahenditega.

75 miljonist kroonist osa saadi mullusest Estonia puiesteel asunud teaduste akadeemia hoone müügist. Tõsi, kaks kolmandikku hoonest kuulus Tallinna tehnikaülikoolile, kes sai sama osa 90,5 miljoni kroonisest müügitehingust. Samuti müüs ülikool mullu Viru väljakul asunud laguneva kehakultuuri osakonna hoone 24 miljoniga ning müütab ühiselamut ja uurimiskeskust Raadiku tänaval Lasnamäel.

Ülikoolidele antud vabadus kinnisvara käsutada on kahe otsaga asi. Samas usub Leif Kalev, et see on üks tegureid, mis on Eestile Ida-Euroopa kõrgkoolide kõrval vähemasti viieaastase edumaa andnud.

Uude õppehoonesse kolivate teaduskondade ja instituutide halvas seisukorras ja remonti vajavate tööruumide tõttu tuleb uue maja ehitamine kokkuvõttes odavam ja tähendab senisest rohkem ruumi, lisab haldusdirektor Margus Talsi.

Tudengid tahavad õppida inimlikes tingimustes. Päikesepaistelisel kevadpäeval on Tallinna ülikooli tänasest häbiplekist Narva mnt lagunevas-pragunevas võimlas sooja enim 15 kraadi.

Kui palju ülikoolid kasumit teenivad?

?? Ülikoolid on ühed Eesti suurimad firmad, bilansimahult või töötajate arvult täiesti võrreldavad kas või Eesti Energiaga.

?? Näiteks teati Taaralinnas mõni aeg tagasi, et linnavalitsuse eelarve on suuruselt linna kolmas: edestasid Tartu ülikool ja Eesti põllumajandusakadeemia. Vähemasti mullused numbrid seda ei näidanud: Tartu ülikooli 845,7 miljoni kroonine eelarve jäi veidi alla linnavalitsuse 941,5 miljonile kroonile.

?? Reeglina tegutsevad tehnika- ja reaalalade kõrgkoolid laiema haardega: hoolimata nelja kooli ühendamisest oli Tallinna ülikooli mullune 326,7 miljoni kroonine eelarve ligi poole väiksem võrrelduna Tallinna tehnikaülikooli 595,9 miljoni kroonise eelarvega.

?? Nagu selgub ülikoolide 2003. aasta aastaaruandeid sirvides (mullused auditeeritud andmed esitavad ülikoolid haridusministeeriumile hiljemalt juuniks), on eriti suuremate ülikoolide kasuminumbrid üsna korralikud. Enim ehk 36,3 miljoni kroonise puhaskasu deklareeris Tartu ülikool. Järgnesid Tallinna tehnikaülikool 26,4 miljoni krooniga ja Tallinna pedagoogikaülikool 26,1 miljoni krooniga. Teised on väiksemad tegijad: Eesti põllumajandusülikool jõudis kasumisse 0,6 miljoni krooniga, Eesti muusikaakadeemia kahjumisse 0,6 miljoni ja Eesti kunstiakadeemia koguni 4,2 miljoni krooniga.

?? Koolijuhid väidavad, et ükski ülikool ei teeni kasumit. Positiivne tulemus tähendab eelarvejääki, mis investeeritakse. Suure tõenäosusega ehitusse või renoveerimisse.

Artikli juurde kuuluvat graafikut vaata Ärilehest.