Eesti suuskade suurtootmise lõpp
Sel aastal pandi lõplikult kinni puidudivisjon ning spordiosakond lõpetas hokikeppide tootmise. Kui aasta algul töötas Viisnurgas ligi 900 inimest, siis täna juba viis ja poolsada. Ning veel kakssada kohta läheb kohe koondamisele.
Heasüdamlik Falcki valvur väravast edasi ei lase. ?Kui on peadirektori luba, siis palun.? Eks tuleb sõita üle jõe, mõnda asjameest otsima.
Esmapilgul pakub Pärnu kalatööstuse ning Adremi rauatööfirma vahel paiknev Viisnurga peakontor mahajäetud suusatööstusele rõõmsat kontrasti. Taga paistvate tööstuskomplekside juurest vuravad välja furgoonautod. Siin paikneb Viisnurga mööblitööstus, mis on poolaastatulemuste põhjal kerges kasumis.
Oma edu ohver
Mis siis ikkagi juhtus? Finantsdirektori jutule pääsemiseks tuleb kasutada veidi häbematust ning ise uksest sisse trügida. Vabandan kena sekretärineiu ees. Ette-võtte finants- ja haldusdirektor Andrus Aljas istub ja räägib nappide sõnadega. Pea norus.
Jah, Viisnurk oli maailma tipptootja. Tegi kõiki suurimaid kaubamärke ? Atomic, Rossignol, Karhu. Ja muidugi enda Visu, mida müüdi kõikides suuremates suusapiirkondades. Selle aasta toodang oli umbes 150 000 paari. Nõukogude ajal, kui valmistati puusuuski, aga märgatavalt suurem.
Suusatööstus tervikuna on langenud omaenese edu ohvriks. Suuskade kvaliteet muutub järjest paremaks ning ühes sellega ka nende eluiga. Mäletate, kui kergesti murdusid omal ajal puust otsad? Aga nüüd käib üks ostetud suusapaar aastaid ja aastaid.
Üks tehase tegemistega kursis olev inimene mainib, et Viisnurga suuskade suurimaks probleemiks oli välimus. Kui suusk libises ja pidas vastu nagu iga teinegi, siis pealmise värvikihiga oli probleeme.
Pealekauba vedas Viisnurka alt müügimeeskond, kes polnud tegelenud piisavalt aktiivselt lepingute sõlmimisega. Samuti pidi firma selle asemel, et investeerida suuskadesse, leidma raha liimpuiduvabriku kasvava kahjumi katteks. Seda kõike ajal, mil STC suusatehas Venemaal hakkas Viisnurga toodangut odavate pakkumistega turult välja sööma.
Kurb lugu. Eriti kui hinnaks sajad töökohad, neist paljudel inimesed, kes elanud Viisnurga heaks kümneid aastaid.
Vähemalt ei kao Eesti suusatootmine lõplikult. Kablis tegutseb väiksel moel edasi AS Fiiber, kes toodab enam kui 20 000 paari aastas. Valdavalt läheb nende toodang küll välismaale, kuid firma lubab Viisnurgast jäänud tühikut täitma asuda. Fiiber toodab ennekõike lastesuuski, kuid ka rahvasuuski ning soomlastele isegi hüppesuuski.
AS Viisnurk sulges tänavu puidudivisjoni ning müüb maha kasumit toonud ehitusmaterjalide divisjoni. Reedel lõpetab töö sporditarvete divisjon. Ainsana jääb Viisnurk tootma mööblit, Skano kaubamärgi all. Mööblivalmistamine on teeninud Viisnurgale siiani väikest kasumit ? selle aasta esimese kuue kuuga 2,4 miljonit krooni.
Tehaseõue pühkiv 68-aastane Paavo Joasoo töötas enne ligi 20 aastat plastmassi peal. Tegi suuskadele plastikpõhjasid ning hokikeppe. Hiljem igasugu vidinaid. Kuni koondamiseni, mille järel sai Minu Vara kaudu tööd sealsamas õuekoristajana. Miinimumpalga peale. ?Eks hea, et niigi läks,? arutleb ta ise. ?Kus siin Pärnu linnas ikka tööd leida on,? lööb mees käega. Joasoo näitas lihtsalt üles initsiatiivi. Ja suudab välja mõelda veel kaks kolleegi, kes kusagile otsa peale saanud.
Korrektne suhtlus
Firma suhtles koondatutega korrektselt. Lahkumishüvitised maksti välja ilma jututa. Osale tehti ettepanek minna üle mööblidivisjoni.
Ega nendegi töö, kes mööbli peal, just kadedust ei tekita. Üks töötaja räägib, et kui kõvasti ületunde teha, võib kolm ja pool tuhat krooni kuus kätte saada.
Ehkki Viisnurga juhatuse esi-mehe Toivo Kuldmäe kinnitusel informeeritakse töötajaid regu-laarsetel kohtumistel, liiguvad teabe asemel ikkagi kuulujutud. ?Eks ülemustel on omad ärisaladused, aga meie ootame lihtsalt järjekordset otsust,? näib olevat üldine arvamus.
Andrus Aljas ei taha koondamisest üldse midagi rääkida.
?Inimestel on praegu niigi raske,? seletab ta. Ja teine asi, mis takistab: Viisnurk on börsiettevõte ning iga tulevikku vaatav teave tuleb enne teha teatavaks väärtpaberiturule.
Pärnus räägitakse, et üks Venemaa tehas tahab suusatsehhi ära osta. Igatahes Vene ärimehed tehase ümber käivad. Räägitakse, et sellist oskustööjõudu pole igal pool maailmas ning Eesti suusad on märksa kvaliteetsemad kui Venemaal. Aljas nendib vaid, et mingi lootus osa töökohti päästa on. Tähendab, esialgu lastakse lahti muidugi kõik. Kuid ehk on uued omanikud ? kui nad peaksid tulema ? mõnest huvitatud. Lootust niigi palju.
Miks maailma suurim suuskade tootja kurvalt lõpetab
Viisnurga kõrghetked
?? 1992. aastal kadus sisuliselt Venemaa turg, kus nõudlus kukkus aastaga 50 korda. Nagu paljud teisedki ettevõtted, orienteerus Viisnurk kiiresti ümber Lääne turule, eksportides järgmisel aastal juba kolmveerandi toodangust.
?? Viisnurk asus tegema suuski allhankena, saades esimeseks kliendiks soomlaste Peltoneni. Aastal 2001 oli Viisnurk maailma suurim murdmaasuuskade tootja. Tema klientideks olid kõik tuntud tegijad, alates Karhust ja lõpetades Atomicuga. Erandiks jäi vaid Fischer.
?? Ettevõte laienes pidevalt ning investeeris teistesse tootmisvaldkondadesse. Tegevus läks hästi. 1998 alustati jäähokikeppide tootmist, 1999 moodustati metsakeskus (mis pidi hankima puitu ja tootma saematerjali), 2000 rajati sinna juurde Viisnurga liimpuiduvabrik. Viisnurga juhid pidasid üksuste vahel tekkivat sünergiat üheks oma suurimaks trumbiks.
Juhtimisvead viisid kriisini
?? Juhtus aga nii, et allüksuste juhid ei näinud asju alati mitte niivõrd Viisnurga kui terviku, kuivõrd oma allüksuse seisukohast. Samal ajal avaldusid Viisnurga probleemid müügivaldkonnas.
?? Esmalt puhkes kriis suusatootmises, kui valmistajad hakkasid viima tootmist üle Venemaale. Puudus ka teave, millised on suuskade tootmise muutuvkulud. Tehas eeldas, et tuleks spetsialiseeruda keerulisema konstruktsiooniga suuskadele ning 2004. aasta spordivarustuse messil Münchenis sõlmiti oodatust suuremadki müügilepingud. Paraku osutusid muutuvkulud suuremaks kui varem eeldatud. Iga müüdud paar tõi kahjumit. Lisaks lõid keerulise konstruktsiooni ja disainiga Excel suuskade puhul välja tõsised kvaliteediprobleemid.
?? Sõlmitud kahjulike lepingute täitmine lõpeb oktoobriga ning pärast seda jääb Eestis väikeses mahus suuski tootma vaid AS Fiiber. Viisnurk keskendub mööblile, mida müüb OÜ Skano.
Kommentaar: Olukord analüüsi all
Ivo Pärnat, Pärnumaa Tööhõiveameti direktor
Viisnurk on Pärnu mastaabis oluline tööandja. Peame neid muidugi aitama ning analüüsime praegu olukorda. Viisnurgast koondatutest tuleb meie käest abi otsima kolmveerandi ringis. Katsume neile pakkuda ümberõppeprogramme, kuid eriti palju nad loota ei saa: enam kui pooled Viisnurga töötajaist pole Eesti rahvusest
ja vanus jääb neil laias laastus keskea kanti. Keeruliseks teeb koondamisteate kättesaanute aitamise see, et nad käivad veel tööl, mistõttu ei saa neile ümber-õppeprogramme pakkuda.
