Eesti suutis euroraha kasutada umbes sama hästi kui Bulgaaria
Rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorifirma KPMG avaldas hiljuti mõnel oma Kesk- ja Ida-Euroopa veebiküljel põneva uurimistöö, kus on reastatud Euroopa Liidu uued liikmesriigid 2007.–2013. aasta EL-i eelarveperioodi eurovahendite kasutamise kahe esimese aasta tulemuste põhjal.
KPMG ekspertide hinnangu järgi saavutasid kümne alates 2004. aastast euroliiduga ühinenud riigi võrdluses kõige silmapaistvamaid tulemusi Ungari, Tšehhi ja Sloveenia. Sama uuringu järgi platseerus Eesti keskmiseid tulemusi saavutanud uute liikmesriikide gruppi koos Bulgaaria, Läti ja Slovakkiaga.
Võrdse kogemusega riigid
KPMG uuringu teeb märkimisväärseks see, et riikide järjestamisel pole arvesse võetud ainult absoluutarve, vaid on kaalutud ka suhtelisi tegureid. Nii näiteks sedastatakse Bulgaaria kohta, et „keskmise tulemuse” saavutas riik seetõttu, et hakkas perioodi 2007–2013 eurovahendeid kasutama Slovakkiast pool aastat varem, kuid too suutis vähema aja jooksul pea sama palju.
Sõltumatute ekspertide koostatud aruande teeb väärtuslikuks just see, et võrreldakse võrreldavaid riike ehk neid, kelle kogemus euroraha kasutamisel on umbes sama suur.
Uuringu Eesti osas märgitakse positiivselt teadus- ja arendustegevuseks mõeldud toetuste kiiret kasutama hakkamist. Kogu regiooni kohta tehtud järeldusest paistab siiski silma, et pigem on raha suudetud kasutada infrastruktuuri ehitamiseks kui teadus- ja arendustegevuseks, mille tähtsust on rõhutanud Euroopa Komisjon.
Euroraha rakendamist on analüüsi järgi Eestis takistanud seadusandlikud viivitused, vajalike struktuuride arendamine ja ametnike väljaõpe. „[Vähendama peaks ka] bürokraatia taset toetuste taotlemisel. Üks projektitaotlus oli 4000 lehekülge pikk!” tuuakse seal küll autorita näide siinsete ametkondade ülipõhjalikkusest.
Praegu olukord tõenäoliselt parem
•• KPMG uuring kajastab olukorda 2008. aasta lõpus, praegu on see arvatavasti parem.
•• Rahandusminister Jürgen Ligi väitis esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonis euroraha kasutamise seisu tutvustades, et Eesti on tõusnud EL-is edukuselt kolmandaks maaks.
•• Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et tema arvates mõistavad praegu kõik ministrid eurotoetuste maksimaalse kasutamise vajadust. Rõivase kinnitusel peaksid näiteks majandus- ja sotsiaalministeerium sel aastal koguni ületama plaanitud summad. Samal ajal võivad hätta jääda põllumajandus- ja haridusministeerium.
