Eesti Swedbank teenis 296,4 miljonit krooni kahjumit
Võrreldes 2008. aasta lõpuga kahanes Eesti üksuse neto laenuportfell kolme protsendi võrra ning hoiused püsisid stabiilsel tasemel (langus 0,8 protsenti), aastaga on neto laenuportfell vähenenud kahe protsendi võrra ja hoiused üheksa protsendi võrra.
"Märts lõpu seisuga oli laenuportfellis 4,1 protsenti selliseid laene, mille tagasimaksed on hilinenud üle 60 päeva. Laenuvõlgnevuste senisest kiirem kasv kogu turul andis tunda just märtsis ja see avaldas oma mõju kvartali tulemustele. Viimase avaldatud koguturu statistika kohaselt on meie portfelli olukord turu keskmisest parem - veebruari lõpus oli maksetega hilinenud laenude osa meie portfellis 3,2 protsenti ja pangandusturul tervikuna 3,8 protsenti," kommenteeris Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens laenuportfelli olukorda.
Swedbanki Eesti üksuse laenukahjud olid tulenevalt makseraskustesse sattunud klientide arvu kasvust esimeses kvartalis 7 miljonit eurot, lisaks suunas pank täiendavad 61 miljonit eurot võimalike laenukahjude reservi. "Oleme kasutanud provisjonide tegemisel ettevaatavat lähenemist, pannes end valmis ka juhuks, kui olukord Eestis peaks halvenema," rääkis Perens.
Võttes arvesse varasematest majandustsükli langusfaasidest saadud kogemusi, on Swedbank otsustanud tugevdada kõrgendatud äririskiga ettevõtetest klientidega tegelemist. Pank koondab Baltikumi-ülesesse üksusesse kogenud spetsialistid, kes hakkavad teenindama praegusel langusajal eritähelepanu vajavaid kliente ja projekte. Aasta lõpuks peaks üksuses töötama 150-200 inimest, teiste seas sarnaste olukordadega varem tegelenud eksperdid Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Üksus alustab tööd 2009. aasta esimese poolaasta lõpuks.
Majanduslangus on tõstnud kõikjal äririske ja vähendanud huvi laenamise vastu. Sellest tulenevalt vähenes panga laenuportfell Eestis tänavu esimeses kvartalis võrreldes 2008. aasta lõpuga 194 miljoni euro võrra. "Viimaste aastate laenukasv on olnud liiga kiire ega saanud kaua kesta. Laenukasvu rahunemine ja seoses sellega ka üldise laenukoormuse vähenemine on loogiline ja ootuspärane," rääkis Perens.
Praeguses majanduse olukorras loomulike väiksemate ärimahtude ning kahanenud tulubaasiga kohanemiseks on pank samm-sammult vähendanud oma kontorivõrku ja personali. "Aastaga on töötajate hulk Swedbanki Eesti üksuses kahanenud ligi 14% võrra, aktiivselt pole me juba mõnda aega personali värvanud," märkis Perens. Tulenevalt vähenevatest ärimahtudest ja strateegiast liikuda väikestest kontoritest suurte universaalsete kontorite suunas, on kontorite arv aastaga vähenenud kümne võrra. Pidev trend on olnud pangatehingute üha aktiivsem tegemine elektrooniliste kanalite kaudu - praegu teevad kliendid 97% oma tehingutest läbi e-kanalite. "Ka lähikvartalitel on paindlik reageerimine majanduses toimuvale ja kulude kontrolli all hoidmine meie erilise tähelepanu all, " kinnitas Perens.
