Eesti tahab Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni saada

Eesti esitas taotluse Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni liikmeks saamiseks 18. oktoobril. Pärast seda on liikmesriikidel on 90 päeva aega öelda, kas nad on Eesti liikmekssaamisega nõus.

Eelmisel nädalal Londonis peetud kalanduskomisjoni aastakoosolekul otsustati, et tuleval aastal võivad süvaliike püüda vaid kalanduskomisjoni liikmesriigid. Püügikoormus, laevade arv või püügipäevade arv peab säilima viimase kolme aasta tasemel. Koostööd tegevatele riikidele süvaliikide püügiõigus järgmisel aastal aga enam ei laiene, teatas keskonnaministeerium.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul saadeti Jaanuaris peaks selguma, kas Eestist saab Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni liige.

Soome sõnul ei tohiks Eestil liikmekssaamise ees erilisi takistusi olla, sest Eesti täidab juba praegu kõiki Kirde-Atlandil kalastamisega seotud nõudeid. "Eesti pole oma koostöökvooti ületanud, andmeid oleme esitanud õigeaegselt ning laevad on varustatud satelliitjälgimissüsteemiga," ütles Soome.

Nädal tagasi esitas taotluse Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni liikmeks saamiseks ka Leedu.

Seni on Eesti olnud Kirde-Atlandi kalanduskomisjoniga koostööd tegev riik, kellel on koos teiste samas staatuses riikidega olnud õigus piiratud ulatuses püüda ühise koostöökvoodi raames mereahvenat ja

makrelli.