Tallinna Raekoja ja Stockholmi Riksdagi hoone vahelise videokonverentsiga avasid kahe riigi sideministrid esmaspäeval merealuse Eesti-Rootsi optilise sidekaabli.
Ligi 70 miljonit Eesti krooni maksnud kaabliprojekti osanikud on Rootsi Telia AB (37,5%), AS Eesti Telefon (37,5%) ning Taani sidefirma Great Northern Telegraph Company (25%).
Leping ühenduse paigaldamiseks sõlmiti eelmise aasta viimaseil päevil ning ehitust alustati aprillis. Algul veeti kaabel Haapsalu lähistelt Dirhamist Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Ehituse teisel etapil kulus Tahkuna ja Rootsi Stavsnäsi vahelise võimendusjaamadeta lõigu vettelaskmiseks ligi 250 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.
12-kiulisest kaablist on esialgu kasutusel vaid kaks kiudu (üks paar), mis võimaldab teostada esialgu üheaegselt 30 000 telefonikõnet, andmeside- või multimeediaühendust. Digitaalsidekaabli läbilaskevõime on 2,5 Gbit/sekundis. Varem toimusid kommunikatsiooniühendused Rootsiga Helsingi kaudu, millega Eestit juba sidusid kaks merealust valguskaablit Tallinnast ja Meremõisast. Eesti ja Rootsi sidemed on traditsiooniliselt tihedad, kuid uue kaabli valmimisega on nüüd kaks riiki omavahel ka füüsilises mõttes seotud, märkis videokonverentsina teostatud avaüritusel naaberriigi telekommunikatsiooniminister Ines Uusmann.
Eesti ja Rootsi vaheline otseühendus on ühtlasi varukanaliks Taani Great Northerni poolt ehitatud Kopenhaageni-Peterburi sideliinile. Samalaadne Tallinna-Peterburi kaabel peaks Eesti Telefoni peadirektor Guy Sundqvisti sõnutsi valmima veel sel sügisel, Tallinna Riiaga ühendav maakaabel aga jõulude aegu.
Optiline rist toob tulu
Tallinnast nelja ilmakaarde suunduvad valguskaablid loovad Sundqvisti väljenduse kohaselt optilise risti, mis tähendab "fantastilisi ühendusvõimalusi" igas suunas. Kui maakaardil pilk allapoole suunata, ei kohta enne Musta merd ühtki Venemaale suunduvat optilist kaablit, teadis Sundqvist öelda. Kaabliomanike eesmärgiks on haarata osa itta suunduvast sidetransiidist endale, mis sisuliselt tähendab Eestis pakutava teenuse eksporti. Nagu müüakse transiitliikluse tarbeks sadamavõimsusi, saab müüa ka läbiva side teenuseid.
Sundqvist ei osanud Eesti Päevalehele täpsustada, mida selletaoline sideliiklus Eesti Telefonile majanduslikult tähendab. Ta arvas siiski, et kaabelliinidele langevatest kulutustest saab suure osa just sel teel rahastada ja nii jätkub kapitali rohkem kogu Eesti telekommunikatsioonivõrgu väljaehitamiseks.
Teede- ja sideminister Kalev Kallo hindas Rootsist Peterburi suunduva side osalt Eesti kaudu kulgemise võimalikku aastatulu 20-30 miljonile Eesti kroonile. Edaspidi pole võimatu, et ka osa läbi Venemaa kulgevatest sideseanssidest näiteks Habarovskisse, Koreasse ja Jaapanisse võiksid Eestit läbida. Kui suurtest rahasummadest siis juttu tuleb, võib sideministri sõnul vaid ette kujutada. Hetkel pole Eestil siiski vastavaid lepinguid ja isegi Vene-suunaline kaabel ei ole veel valmis. "See oleks otsetulu, kuid arvestama peab ka kaudset tulu - kiiremat ja paremat rahvusvahelist sidet Eesti ärimeestele, mis aitab majanduse elavdamisele kaasa," lausus Kallo.
Optiline side ka Genfis esiplaanil
Ametist lahkuv sideminister Kalev Kallo tutvus paar nädalat tagasi ülemaailmse telekommunikatsioonimessiga Telecom 95 Genfis. See üritus korraldatakse olümpiamängude sarnaselt kord nelja aasta tagant. "Venemaa demonstreeris oma paviljonis küll sputniksidet, ent tundub, et hetkel huvitavad maailma juhtivaid sidefirmasid just optilised kaablid," rääkis minister. Messil vaatas ta skeeme üle Vaikse ning Atlandi ookeani kulgevatest kaabelühendustest. Nähtust lähtudes hindas Kallo, et optilisi kaableid ehitades on Eesti valinud õige tee.
Neli aastat tagasi toimunud sidemessil oli kuumaks teemaks mobiiltelefonide areng. Möödunud aja jooksul on see saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Tänavu olid "palavaimaks" Jaapani suurfirmade näidatud optiliste kaablite kaudu toimiv side ning videotelefonid. "Jaapanlastel on juba välja mõeldud ka videoekraaniga mobiiltelefon," lisas Kallo. Ta viitas spetsialistide arvamusele, mille kohaselt valdkonna areng toimub ka edaspidi fantastiliselt kiiresti.
Kontsessiooni kiituseks
Võtmaks kokku oma pooleaastase ministritöö jooksul sidevallas kogetut, ütles lahkuv sideminister Kallo, et millegi lammutamist või teisiti tegemist ta õigeks ei pea. See süsteem on leidnud oma arengutee. "Kui telekommunikatsioonisüsteemi investeeritakse sel aastal umbes 600 miljonit krooni, ilma et sellest ühtki senti tuleks Eesti riigi eelarvest, kus raha ei ole, siis on sellise süsteemi kallal norida minu arvates liiast," põhjendas Kallo oma arvamust.
Telefoniside monopol on Eestis vastavalt kontsessioonileppele hetkel AS-il Eesti Telefon, mille vähemusosanikusk on Rootsi-Soome ühisfirma Baltic tele AB.
"Kontsessioon sai meil ikka väga hästi sõlmitud," avaldas Kallo lepingule kiitust. "Võime seda kiruda eest ja tagant, kuid selles on ikkagi raudselt kirjas, et suur osa tulust investeeritakse sidevõrgu arendamisse tagasi," ütles ta põhjenduseks. "Tulud ei lähe mitte tont teab kelle taskutesse, vaid investeeritakse võrgu arendamisse."
Kontsessioonilepe tähendab, et rahvusvahelisi sideteenuseid ei saa praegu keegi teine Eestisse pakkuma tulla. Riigisisese side toimimine kaetakse teatud määral ristsubsideerimisega. "Meie praegused Eesti-sise telefoniside tariifid on olnud tõsise probleemi allikaks, kuid nad ei ole täna veel kaugeltki sellised, nagu vajalik kulutuste katteks," nentis ametist lahkuv minister.
Kontsessioonilepe on sõlmitud 2001. aastani. Praeguseks on aga nii Eesti, Soome kui Rootsi pool jõudnud arvamusele, et tõenäoliselt tehakse ettepanek lepingu kehtivuse lõppemiseks 1999. aastal. Seega on areng tegelikult olnud parem, kui osati ette arvata. See tähendab, et 1999. aastaks on kõik Eesti väikelinnad ja maakonnakeskused kaetud digitaalsidevõrguga ning siis võib sideturu vabaks lasta. "Väga palju oleks kohe Eesti turule tulijaid, kes korraldaksid rahvusvahelist side kosmose kaudu," märkis minister. Kuid mitte keegi neist ei tunne huvi kohaliku side arendamise vastu.
Kehtiva kontsessioonileppe positiivse küljena tõi Kallo samuti esile, et Eesti riigi 51% osalusse arvestati sisse kõik vanad olemasolevad võrgud, väljastpoolt tulnud 49% paigutati aga Eesti telefonisidesse rahana. "Ja selle 51 protsendi - oma vana koluga - mõjutab Eesti riik sündmusi nii, et tulu läheb riigisisese võrgu arendamisse, mis partnereid ei peaks tulu puudumise tõttu huvitama," oli Kallo rahul.
Tugevad Soome ja Rootsi partnerfirmad ei ole seni kippunud Eestit meile sobimatutes suundades mõjutama. Selle põhjusena tõi Kallo esile nähtuse, mida ta nimetas "tekisündroomiks". Nii Soome Tele kui Rootsi Telia omab Eesti Telefonist kumbki 24,5%. "Eesti jääb kahe suure vahele ja need tirivad tekki kord ühele, kord teisele poole - nii jääbki see kogu aeg meie peale," selgitas minister sündroomi olemust. ühe partneri korral oleks sel lihtne Eestile survet avaldada. "Kui sellise olukorra teke oli kellegi ettenägelikkus, nimetaksin teda geeniuseks," väljendas Kallo vaimustust. Ministrile näis siiski, et pigem kujunes nii lihtsalt asjade käigus välja.
Kallo sõnul on teada, et tulevikus turg vabaneb ja mõlemad partnerfirmad üritavad nüüd näidata oma paremust, hõivamaks lõviosa. Kallo arvamusel ei ole Eesti riigil kontsessioonileppe kehtivuse lõppedes enam mõtet hoida osalust Eesti Telefonis. Kui see müüakse, tuleb ostja valikul arvestada mitmeid tegureid. Oma kaabliinvesteeringuga on Kallo sõnul hetkel end heast küljest näidanud just Rootsi.
ARGO IDEON
