Eesti tarkvara huvitab araablasi

 (7)
Eesti tarkvara huvitab araablasi
OÜ Yoga tegevjuhi Priit Vimbergi sõnul saab „targa maja” lahendusi kasutades juhtida kodu temperatuuri kas või maailma teisest otsast.Terje Lepp

Eestis arendatava iseõppiva maja tarkvara katsetatakse Abu Dhabi lennujaama jaoks.

 Tulest ja veest läbi käinud Eesti ärimeeste arendatav „targa maja” lahendus on äratanud huvi tormiliselt areneva Araabia poolsaare kinnisvarahaides. Oma huvi kinnitamiseks hakatakse OÜ Yoga lahendusi peagi katsetama projektis, mille edu korral saab ettevõte rohelise tee, osalemaks uue ja mastaapse Araabia Ühendemiraatide Abu Dhabi lennujaama projektis.

Näide on positiivne ka seetõttu, et rahapuudusel mitu korda pankrotis olnud ettevõtjad leidsid oma uuenduslike plaanide jätkamiseks investori siitsamast Eestist. Hea idee päästjaks osutusid ärimehed Juhan Kolk ja Urmas Past, kes on avalikkusele tuntud muu hulgas Alexela kütuseäri osanikena.

„Otsisin iseenda jaoks sarnast lahendust ja seetõttu teadsin, mida nad teevad,” räägib OÜ Yoga uus suuromanik Juhan Kolk. „Meie kokkusaamine oli puhas juhus.” Kolgi sõnul ei mängi tema varasemad tutvused Araabia naftaärimeestega praegusel juhul aga mingisugust rolli.

„Eelmise aasta lõpus oli selge võimalus müüa asi Eestist välja,” räägib ettevõtte tegevjuht Priit Vimberg. Tema otsitud kontaktid said kinnitust jaanuaris toimunud messil, kus eestlaste arendatavad uuenduslikud lahendused pälvisid naftapoolsaare ärimeeste seas suurt huvi. Maju kerkib Dubai ja Abu Dhabi piirkonnas nagu seeni pärast vihma ning võimalus, kuidas panna terved linnaosad ühes rütmis hingama, äratas tähelepanu. See andis omakorda kindluse ka Eesti ärimeestele.

Väga suur projekt

Vimbergi sõnul pole Araabia ette­võtjad päris samasugust tehnoloogiat mujalt leidnud, mistõttu loodi ettevõttele võimalus oma toodet katsetada. „Kui teie tehnoloogia peab paika, olete järgmise viie aasta jooksul väga hõivatud,” edastab Vimberg kuuldud lubaduse. Õnnestumise korral on tema sõnul võimalik kaasa lüüa juba Abu Dhabis järgmise seitsme aasta jooksul arendatavas väga suures Masdar City projektis.

Vimbergi sõnul otsib ettevõte uut administratiivjuhti, kes suudaks organisatsiooni üles ehitada nii, et see kasvule vastu peaks. Vimbergi enese rolliks jääks seejärel arendusvõimaluste ja investeeringute otsimine. Tema kinnitusel eeldab järgmine etapp siiski juba prisket, 10–15 miljoni euro suurust investeeringut.

Lisaks loodetakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu tootearendusse ühe partnerina kaasata ka Eesti riik. Energia efektiivsuse arvutamisel löövad ettevõtmises kaasa Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased, mistõttu võib Vimbergi sõnul loota EAS-i suuremale kaasabile.

Vimberg selgitab, et nutikad lahendused võimaldavad säästa näiteks ainuüksi valgustusele kuluvast energiast kuni 30 protsenti. Veelgi suurema efekti annavad aga sensorite abil toimivad n-ö närvivõrgud, mis jälgivad hoones pidevalt olukorra muutumist ning püüavad saavutada ja hoida näiteks ette antud temperatuuri. Kliima­süs­teem on tema sõnul iseõppiv: see jälgib ööpäeva või nädala jooksul inimeste liikumist ja harjumusi ning kohandab sellele vastava optimaalse töörežiimi. Vimberg toob näite, et Araabias arendatavas 24 kõrghoonega linnakus võib omanik saada pildi kogu rajooni toimimisest. Samal ajal saab kõiki näitajaid kontrollida internetist suvalise arvuti kaudu.  

Hoolimata tugevalt esile kerkinud ärihoonete suunast ei ole Kolgi sõnul „targa kodu” lahendustest päriseks loobutud.

Viimaks ka teadmiste eksport

•• Veel eelmisel aastal Silicon Valley riskikapitalistide kaasabile lootnud projekti tegijad on Priit Vimbergi sõnul loobunud Ameerika vallutamisest. Turulangus on ilmne ka Eestis, sest äsja nurjus „targa kodu” lahendusi kasutanud pankrotivaraks oleva Juurdeveo tänava kinnistu avalik enampakkumine.

•• Projekti uuesti elule aidanud ärimehe Juhan Kolgi sõnul on Araabias tegutsemine perspektiivikas, samuti on Yogal juba teatud müügimahud. „Alguses tuleb teha kohapealne tütarettevõte.”

•• Seadmete installimine jääks tema sõnul peamiselt sisserännanud elanikkonna hooleks, teadmised ja seadmed viiakse kohale aga Eestist. „Kohalikud seal ju tööd ei tee,” muigab Kolk.

Target Ärileht