Eesti taustaga investor usub: Noor naismiljardär muudab meditsiinimaailma
Elizabethi vanaisa oli kirurg, insener ja leiutaja ning ta oli naisele suureks inspiratsiooniks. Juba varajases eas teadis Holmes, et soovib end meditsiiniga siduda, aga tal oli üks asi, mida ta kartis - nõelad. Neid, mida vere võtmiseks kasutatakse.
Elizabethi isa töötas Hiinas ning sinna siirdusid ka tema lapsed. Elizabeth õppis selgeks hiina keele ning alustas juba seal väikese äriga, käies veel keskkoolis.
2002. aastal läks ta Stanfordi ülikooli õppima elektroonika- ja keemiainseneriks. Oma stipendimi suunas ta laboriuuringute hüvanguks, mida ta koos oma professoriga läbi viis. Hiina keele oskus tuli kasuks, kui ta kandideeris interniks Singapuri Geenivaramu Instituuti. Sel ajal töötas see asutus selle kallal, kuidas tunda ära SARSi viirust vere ja ninast võetavate tampooniproovide kaudu.
Siin nägi naine üht probleemi, nimelt oli vere võtmine ja selle analüüsimine tema meelest liiga keeruline. Pidi olema parem viis, kuidas seda läbi viia. Ta läks tagasi USAsse ja hakkas kirjutama patenditaotlust, tooteks nahale kantav plaaster, mis toimetab inimese sisse ravimi, mis monitoorib patsiendi verd ning vastavalt sellele määrab õige ravimidoosi. Ta selgitas oma professorile, et plaastrile saab lisada ka kiibi, mille abil saab teostada telemeditsiini toiminguid. 2003. aastal esitas ta patenditaotluse.
Samal aastal, olles vaid 19-aastane, kasutas ta vanemate poolt tema jaoks kõrvale pandud raha, et luua ettevõte Real-Time Cures, millest hiljem sai tänagi tegutsev Theranos. Ta lahkus Stanfordi ülikoolist, et pühenduda oma ettevõttele.
Läks veel aastakümne jagu aega, et ettevõte saaks turule tulla. Firma kasvas vaikselt, kuid sai siis 400 miljoni dollarilise rahasüsti investoritelt, kelle seas olid ka Larry Ellison ning Draper Fisher Jurvetson. Viimase üks juhte on ka Eesti taustaga Steve Jürvetson.
Theranos on kõik eelnevad kümme aastat hoidnud oma tegemisi suures saladuses. Elizabeth Holmes võttis saladuses hoidmist väga tõsiselt, sest konkurente on turul palju. Ta läks 2007. aastal kolme endise töötaja vastu isegi kohtusse, süüdistades neid ärisaladuste omastamises.
Holmes'i põhimure oli niisiis see, et traditsiooniline veretestide tegemine on keeruline, ebamugav ja kallis. Ometi kasutatakse seda nii palju. Selles ei ole toimunud 1960ndatest aastatest mingit innovatsiooni. Paljudes kohtades võetakse veri ja saadetakse kuskile, et seda testida. Tulemusi peab ootama vahel nädalaid. Kõike seda saadab ka inimliku eksimuse tegemise võimalus. Ja muidugi on mingi hulk ka Holmesi-sarnaseid inimesi, kes kardavad vere võtmist ja püüavad seda igati vältida.
Elizabeth Holmes'i erinevad leiutised on jalustrabavad. Ta on loonud odava, kiire ja lihtsa viisi, kuidas inimesed oma tervise kohta olulist infot saaksid. Kõike seda edasi arendades võivad inimesed mingil hetkel selle kaudu ennetada vähi ja diabeedi teket.
Üks veretilk, mis sult selle protsessi ajal (valutult!) võetakse võib sulle sinu tervise kohta väga palju öelda.
Kuidas see siis töötab? Kõige taga on väga palju keerulist tehnoloogiat. Protsesse ja meetodeid kaitseb üle tosina patendi.
„Viiruste ja bakterite korral on traditsiooniline testimise viis kultuuri enda uurimine, aga meie uurime patogeeni DNAd, mis võimaldab meil tulemusi teatada palju kiiremini."
Arstid kasutavad pea 80% haigusjuhtumite puhul diagnoosimisel ja otsustamisel vereproovi. Ühe seisundi kindlaks tegemiseks võidakse teha mitmeid vereproove, mis kõik võtavad aega. Theranosega vereproovi võtmiseks ei pea arsti juurde minema ning suurema osa tulemustest saab teada nelja tunni jooksul. Lähed apteeki, teed testi ja järgmisel päeval lähed arsti juurde ja ta juba teab tulemust.
Inimese jaoks on aga oluline seegi, et see test on tunduvalt odavam. Eestis oleks see eelkõige hea Haigekassa rahakotile, USAs on aga teadagi süsteem, kus paljude uuringute eest tuleb tasuda ise. Näiteks ei kata kindlustus viljakuse testi, mis võib seal maksta kuni 2000 dollarit. Theranose kaudu oleks selle hind 35 dollarit. Ja mis on Theranose puhul hea - patsient saab ise näha infot oma tervise kohta.
Täna pakub Theranos võimalust teha 200 erinevat testi.
Ettevõte ei ole veel börsile läinud, aga hiljutised investeeringud on ettevõtte väärtuse kasvatanud 9 miljardile dollarile. Kuna Elizabeth Holmes'ile kuulub sellest 50%, siis on tema vara väärtus paberil 4,5 miljardit.
30-aastasel naisel on USAs 18 ja mujal maailmas 66 patenti. Ta on ligi üle saja patenditaotluse puhul kaasleiutajaks. Ehkki tema rikkus on täna nö paberil, siis on Elizabeth Holmes maailma noorim ise oma vara teeninud naismiljardär ja USA rikkuselt 111 inimene.
Millal Theranos laiemalt levima hakkab, seda ei ole veel teada.
