Eesti teadlased loodavad leida odava elektri tootmise saladuse
Akadeemik Endel Lippmaa sõnul on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI) sisse seatud labor, kus teadlased projekti kallal töötavad.
Kütuseelement on detail suuremast tehnilisest seadest, mida saab kasutada nii mikroelektroonikas kui ka suurtes energia-võrkudes. Seega saaks majapidamised ja autoomanikud seadet kasutada. Elumaja elektri ning soojusega varustav seade oleks keskmise külmkapi suurune.
Lippmaa ei osanud öelda, millal teadlased töö tulemusel odavat elektrit tootma saaks hakata. “Võrreldes muu maailmaga peame väga väikeste summadega opereerima, kuid see ei tähenda, et me hakkama ei saaks. Kogu ettevõtmise edu on garanteeritud,” lausus akadeemik.
Rahastab riskikapital. Kui suuri investeeringuid projekt sel aastal nõuab, Lippmaa ei öelnud, kuid lisas, et projekti rahastatakse riskikapitaliga. Tema sõnul pole Eesti riik teadustööks sentigi eraldanud, kuid projekti vedajad taotlevad ka riigilt raha.
Ettevõtmist rahastava AS-i Elcogen juhatuse esimees Enn Õunpuu lausus, et projekti kallal töötab paarkümmend inimest.
Projekti on investeeritud 5,1 miljonit krooni, millest pool on kulunud laboriseadmete muretsemiseks ning pool teaduslikele uuringutele. Sel aastal kulub investeeringuteks veel kümme miljonit krooni, järgmisel aastal
15-20 miljonit krooni. Siiani on rahastajaks olnud sajaprotsendiliselt Eesti erakapital.
Õunpuu sõnul nõuab kogu projekt aukartustäratavat 600 miljoni krooni suurust investeeringut. “Loomulikult kavatseme kaasata väliskapitali. Meile on enam-vähem teada, mis suunas peame liikuma,” lausus ta.
Mujal maailmas on valitsused ja erafirmad kulutanud kütuse-elementide uuringuteks miljardeid dollareid. Tegu on insener-tehniliste uuringutega, millega ei suuda Eesti konkureerida. Seepärast on siinsed teadlased pühendunud just kütuseelementide uurimisele ning arendamisele.
Daimler-Chrysler kulutab uuringuteks miljardeid. “Näiteks Daimler-Chrysler on kulutanud kokku umbes kaks miljardit dollarit, et proovida, kuidas kütuseelement töötaks autos,” ütles Õunpuu.
Ameerikas pööratakse uue tehnoloogia arendamisele tõsist tähelepanu ka eelmise aasta 11. septembri terroriaktide tõttu. Juhul, kui rünnataks suuri energiakompaniisid, oleksid kahjud äärmiselt ulatuslikud. Seepärast otsitakse võimalusi, kuidas kütuseelementidel põhinevat tehnoloogiat võimalikult kiiresti rakendada, et kalli energiaaparaadi tähtsust vähendada. Mida rohkem väiksemaid varustusjaamu rajada, seda raskem oleks energiasüsteemi tervikuna kahjustada.
Õunpuu sõnul pole Eesti Energiaga koostööläbirääkimisi peetud. Samas peaks olema tema sõnul enesestmõistetav, et toote valmides energiafirmaga koos-tööd alustatakse.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel ütles, et ettevõte hoiab end pidevalt uute tehnoloogiatega kursis. “Pole välistatud, et võtame uue tehnoloogia kasutusele, kui see end majanduslikult ära tasub.”
Ameerika Ühendriikide energiaameti arvutused näitavad, et kui kümnendik maailma autodest kasutaks kütuseelemente, väheneks õhusaaste aastas miljoni tonni võrra.
