Eesti teadlaste äri: professorite taskufirmadest rahvusvaheliste korporatsioonideni
On palju teadlaste taskufirmasid, tõeline äri aga algab siis, kui ülikoolist enam palk ei jookse,” räägib biotehnoloogiafirma Quattromed juhataja Erki Mölder. Quatrromed on oma 85 töötaja, 55-miljonilise käibe ja 40% kanti ulatuva aastase kasvutempoga kõige edukam Tartu ülikoolist võrsunud spin-off-firma. Quattromedi grupi ettevõtted toodavad valke, ensüüme, antikehi, neile kuulub ka Eesti suurim meditsiinilabor, Soomest osteti ära know-how ja patendid lateksi allergeenide määramiseks. Viimati mainitu tähendab tegelikult seda, et Aasias asuvate suurte kummikinnaste tootjatele müüakse tehnoloogiaid, kuidas määrata nende kinnaste allergilisust inimestele.
Praegu on Tartu ülikooli spin-off-firmade nimekirjas 21 ja Tallinna tehnikaülikooli omas 12 ettevõtet. Osa neist on muidugi “surnud” ja mittetegutsevad ettevõtted, osa professorite taskufirmad, üheks projektiks või üheks rahataotluseks loodud juriidilised kehad. Rahajagajadki eelistavad vahel väikest maskeraadi. Selle asemel, et ülikoolile otse anda, eelistatakse luua mõni osaühing, et saada kuhugi statistikasse innovaatilise ettevõtluse lahtrisse jälle linnuke kirja. Kuid lõpuks on siiski ka hulganisti teadusfirmasid, mis on välja jõudnud vahel lõputuna tunduvast “arendamisfaasist” ning hakanud päriselt raha teenima, firmasid, kellel on oma kliendid ja kiire kasv.
Rahvusvaheline aare
Näiteks võib tuua Tallinna tehnikaülikooli spin-off-firma AS-i Prosyntest, mis müüdi kaks kuud tagasi New Yorgi börsil noteeritud 250 miljoni dollarilise käibega keemiatööstuskontsernile Cambrex Corporation. Prosyntest, nüüdse nime all Cambrex Tallinn, tegeleb keemiliste ühendite sünteesimise ja sünteesimeetodite arendamisega. Cambrex Tallinna juhataja Kaarel Siirde räägib, et firma loomine ulatub peaaegu 20 aasta tagusesse teaduste akadeemia keemiainstituudi aega, hiljem satuti Tallinna tehnikaülikooli juurde ja lõpuks on jõutud rahvusvahelise korporatsiooni tütarfirma staatusesse.
Just praegu on oma arengus täiesti uude faasi jõudnud ka korra Tartu ülikooli parimaks spin-off-ettevõtteks tunnistatud osaühing Müomeetria. See 1999. aastal asutatud, esialgu veel seitsme töötajaga firma, toodab Myotoni-nimelist meditsiiniseadet, mis on mõeldud lihasseisundi mõõtmiseks. 5000 eurot maksvasse komplekti kuulub aparaat – poolekilone plastmassist ja välimuselt veidi käsitolmuimejat või mikserit meenutav asjandus – ning tarkvara. Kuni 2005. aastani tegeles Müomeetria hoogsa arendustööga (taustaks omakorda doktor Arved Vainu teaduslikud uurimused), mis päädis rahvusvahelise sertifikaadi ja patentidega Euroopas, USA-s ning Jaapanis. Seejärel loodi esindajate ja müügivõrk, kelle leidmise kohta ütleb Müomeetria tegevjuht Andrus Oks: “Segu tööst, messidel käigust ja puhtast juhusest.” Nende hulgas on näiteks Hiina ja Mehhiko esindajad. Nüüd on esimesed müügidki tehtud, klientideks peaasjalikult Rootsi, Itaalia, Hollandi ja Soome ülikoolid. Sõbrahinnaga on seadet müüdud ka Eesti suusatajatele. Andrus Oks ütleb, et sellel aastal on kavas müüa 100 seadet ning käive tuleb viie ja kümne miljoni krooni vahele. Kuid Oks usub, et aasta lõpus võiks toimuda juba tõeline läbimurre, eelkõige USA massiturule jõudmisega, ning üsna varsti võiksid müügimahud ulatuda juba tuhandete seadmeteni. Kui nii läheks – praegu saab rääkida suurest “kuist” –, oleks tegu juba sadadesse miljonitesse ulatuva käibega.
Myotoni võimalik edu oleks muidugi palju räägitud teadmistepõhise majanduse klassikaline näide. Kõigepealt pikk töö Tartu ülikoolis, siis firma loomine. Alates 2003. aastast on suuromanikeks ja põhiinvestoriteks metsaäriga rikkaks saanud Lõuna-Eesti kolmik Margo Klaasmägi, Jaanus Lehtmets ja Raul Vahter, kes paigutavad Artiston Investi nime all raha Myotoni arendamisesse. Lõpuks on seade puhtalt Eesti toode. Osaühingul endal küll tehast pole, kuid aparaat on toodetud ja kokkupandud Eesti allahankijate abil.
Taskufirmast ettevõtteks
Ühte sellist suurt õnnestumist ja positiivset eeskuju oleks Eestis hädasti vaja. Arusaadav, et teadmismahuka ettevõtluse arendamine võtab aega ja tulemusi ei saa kiiresti loota. Aga praegu on juba 2008. aasta, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomisest on möödas kaheksa aastat, Eesti vabariigi taasiseseisvumisest 16 aastat. Siiani räägitakse ikks “oleks, võiks ja peaks”. Tulemusi on vaja. Uudiseid on olnud ainult ohtra arengutöö kohta, sellest, kuidas EAS või mõni teine investor on raha investeerinud. Küll arendatakse eri ravimeid, küll biokütust, töötatakse välja lasereid, kirjutatakse imelist tarkvara. Diapasoon on lai, Eestis pole ühtegi ala, millega ei tegeleta, kuid uurimis-arendusfaas ei taha kuidagi lõppeda.
Kõige kaugemale ongi jõudnud ehk eri meditsiinifirmad, mõni optimist ütleks isegi, et Tartus, võib-olla ka kogu Eestis, hakkab tekkima väike biotehnoloogiafirmade kluster. On olemas ka Eesti biokeskus, Eesti geenikeskus, Tartu biotehnoloogia keskus. Omamoodi näitaja on kas või see, et on suudetud käima panna biotehnoloogia ajakiri. Ilma kahtluseta on biotehnoloogia Eesti teadusmahuka äri seas valdkond, mis on suutnud teha kõige kõvemat lobi nii valitsuses kui ka teistes riigiorganites. Lõpuks saab ikkagi rääkida ka ligi 30 biotehnoloogia alal tegutsevast ettevõttest. Tõsi, mingi osa neist on firmad stiilis mina-minu-sõber-ja-meie-üks-projekt, kuid on palju toimivaid ja reaalselt raha tegevaid firmasid. Kui Quattromedi juhataja Erki Mölderi definitsiooni arvesse võtta, siis eksisteerib terve hulk ettevõtteid, kellel on oma tegevjuht ja töötajad ning kes peavad ise vastutama tulu teenimise eest ega saa enam loota teaduskonnast jooksvale rahakraanile.
Eelkõige seesama Quattromedi grupp, mis on enda alla mitu eri tegevusala koondanud. Samuti tegutseb Tartus 1999. aastal nelja teaduri koostööst alguse saanud ja nüüdseks 30 töötajaga biotehnoloogifirmaks kasvanud Asper Biotech. Nemad teevad põhiliselt DNA analüüsiteenust. Korralikku raha on hakanud teenima mitme tuntud riskikapitalisti poolt toetatud Egeen. Tallinnas tegutseb vähiuuringuid teistav Celecure. Seda loetelu võiks veelgi jätkata.
Lisaks biotehnoloogiale paistavad Tartu ülikooli spin-off’ide seas veel välja ka laseritootjad ja geovaldkonnast välja kasvanud ettevõtted. Viimaste hulka võiks lugeda isegi Regio, kuigi formaalselt ei ole ta spin-off. Küll aga kuulub siia näiteks Tartu ülikooli inimgeograafia professori Rein Ahase loodud ja suuresti tema omanduses olev firma Positium. Nemad tegelevad mobiiliandmetel põhineva inimeste positsioneerimise ja liikumise määramisega. Näiteks kaardistavad nad Eestisse tulevate turistide liikumisi. Ahas ütleb, et töid teostavad doktorandid, sest see on võimalus hoida doktorante erialasel tööl. Doktorandile makstava rahaga ei hoia tänapäeval kedagi ülikooli juures ja teadusrahast ei saa doktorantidele maksta. Positiumi tooted on iseenesest väga põnevad ja suure potentsiaaliga, kuid just seda firmat võiks vedada mõni raudse haardega ärimees, et projektipõhisest staadiumist edasi liikuda.
Tallinna tehnikaülikooli ümber tegutsevate spin-off-firmade seas selliseid pisiklustreid pole. Siin on tegijaid igalt alalt, näiteks keemia- ja biotehnoloogiaalal seesama eespool mainitud Cambrex Estonia. On juba 1995. aastal asutatud elektroonikaseadmeid tootev aktsiaselts Rantelon, kelle 2006. aasta käive ja kasum 10,7 ja 4,7 miljonit krooni näitavad, et tegu väikese, kuid kasumlikku ettevõtmisega. Üks uuemaid tehnikaülikooli spin-off-firmasid on aga mehaanikateaduskonna doktorandi Andre Gregori loodud firma Otter AG.
See on nüüdisaegne mootorilaboratoorium, kus katsetatakse, kontrollitakse, projekteeritakse ja arendatakse sisepõlemismootoreid ning sellega seostuvat. Töötatud on nii Mercedese, Ferrari kui ka näiteks Pobeda mootoritega – vanu mootoreid saab katsetamisel kasutatada just seetõttu, et kui midagi läheb läheb, pole kulud liiga suured. Gregori teadustöö on seotud õhukeste keraamiliste pindade uurimise ja loomisega. Selliseid pindu saab kasutada paljude mootoriosade katmisel, kas selleks, et parandada vastupidavust, kulumiskindlust või sooritusvõimet.
Spin-off või mitte-spin-off
••Spin-off´iks nimetatakse käesolevas kontekstis ettevõtteid, mis on kasvanud välja ülikoolidest, põhinevad ülikooli teadustööl ja mille on loonud ülikooli töötajad. Praktikas väljendub see ülikooli ja ettevõtte vahel sõlmitud spin-off-lepingu kujul. Ega suurt midagi muud peale selle lepingu spin-off’is ka pole. Eelkõige on tegu marketingiterminiga, millega alustav firma saab näidata oma seost teaduse ja kõrgharidusega. Näiteks tehnikaülikooli spin-off-firma Cambrex Tallinn juhatajat Kaarel Siirdet paneb see küsimus lausa mõtisklema: “Jah, kunagi sai spin-off-leping tehtud, aga huvitav, kas see praegu kehtib või mitte.” Siirde viitab, et spin-off-staatus ei tähendagi mingit otsest kasu, pigem on see hea tahte leping.
••Tehnikaülikooli spin-off’iks nimetab ennast ka paljudele maailma suurtele klaasitootjatele klaasipingeid mõõtvaid masinaid tootev OÜ Glasstress. Tehnikaülikooli enda spin-off-firmade hulgas aga Glasstressi nimetatud pole, sest vormiliselt pole lepingut sõlmitud.
