Eesti Telekomis esineb ettevõtte ületunde peamiselt graafikuga töötavatel inimestel näiteks puhkuste asendamisel või kolleegi haiguspäevade katmisel. "Samuti on meie jaoks kõrge prioriteediga kõik, mis puudutab meie kliente ja teenuste kvaliteeti. Seega, on igati loomulik, et näiteks ootamatu tehnilise rikke kõrvaldamisse panustavad vastava üksuse töötajad vajadusel ka ületunde tehes," selgitas Eesti Telekomi personaliüksuse direktor Janika Kuusik. 

Kindlasti ei ole Kuusiku sõnul ületunnid igapäevaseks normiks, vaid siiski erandlikud. "Tasustame neid vastavalt seaduses ettenähtud korrale," lisas ta.

"Teisest küljest on meie ettevõttes mitmeid töid, kus tulemuslikkus ja konkreetne töötegemise aeg ei ole üks-üheses seoses. Nii ongi paljud töötajad hakanud oluliselt rohkem väärtustama mobiilse eluga seonduvaid paindliku töötegemise võimalusi. See tähendab, et nii töötaja kui ka tööandja jaoks on töö tulemus olulisem kellast-kellani kontorilaua taga veedetud tundidest," märkis Kuusik. 

"Nii võib tõesti juhtuda, et juhid ja töötajad vahetavad mõlemapoolsel algatusel töiseid e-kirju ka niiöelda töövälisel ajal. Küll aga ei ole kellelgi kohustust ilmutada ööpäevaringset valmidust tegeleda töiste küsimustega. Siin saavad määravaks vastastikused kokkulepped," selgitas Kuusik. 

Eilses ETV saates "Vabariigi kodanikud" rääkis Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port, et Eesti keskklass teeb rohkem tööd kui reeglid ette näevad, kuna kardab kukkuda vaesusesse, samuti muutub tööaeg ühes e-riigi hüvedega üha vähem määratletumaks ja inimesed ei oska end tööst välja lülitada.