Eesti tippjuhil on potentsiaali


Kommentaar
Eesti tippjuhil on potentsiaali Lääne-Euroopa suurfirmade tippjuhiks saada, kuid see sõltub väga mitmest asjaolust.

Kindlasti on siin peamisteks kriteeriumideks haridus ja senised töökogemused, ent palju oleneb ka tutvusringkonnast, konkreetsetest isikuomadustest, keeleoskusest jms. Tippjuhiks saamise eelduseks on ka kasvamine ja arenemine avatud ühiskonnas, lai rahvusvaheline tutvusringkond, töökogemused välismaa suurfirmades ja mingil määral kindlasti ka vanus, mis omakorda tähendab nii elutarkusi kui ka töökogemusi.

Paraku on Eesti iseseisvusaeg olnud veel nõnda lühike, et kõigile nendele kriteeriumidele vastavaid inimesi on ääretult vähe. Seetõttu kaldun arvama, et tegelikkuses võime eestlast näha tõelise suurfirma juhina alles 15-20 aasta pärast. Muidugi, üksikuid erandeid võib olla ka varem.

Eesti juhtide eelisteks on eesmärgipärasus, kohusetundlikkus ja tasakaalukus.

Mis Eesti ja Lääne-Euroopa tippjuhtide palkadesse puutub, siis need ei ole täna veel paraku võrreldavad suurused, kuigi vahe tasapisi väheneb. Kui me võtame aluseks Eesti suurettevõtete tippjuhtide palgad – u 150 000 krooni kuus, siis Euroopa maades on väga erinevad palgatasemed ning vahe võib olla keskmiselt 3-10 korda. Kõik oleneb ka sellest, keda me peame tippjuhiks – on see ainult ettevõtte juhatuse esimees või tähendab see kõiki, kes kuuluvad mänedžmenti. Lisaks sellele võivad mitmesugused boonussüsteemid, optsioonid jne muuta seda vahet veelgi enam.