„Eesti laenu garanteerib IMF (Rahvusvaheline Valuutafond — toim) ning see on ühes paketis koos Tšehhi, Poola ja EBRD-ga (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank — toim),” lisas Kivine Eesti Päevalehele.

Eesti, Poola, Tšehhi ja EBRD panustavad siis reedel heakskiidetud IMF-i abipaketti kokku 500 miljonit eurot.

„Praegu käivad konsultatsioonid,” ütles Kivine. „Seejärel, kui IMF kogu abi sel nädalal Washingtonis heaks kiidab, saab minna läbirääkimistega edasi. Läti huvi on saada raha kätte juba jaanuari teises pooles.”

Pärast IMF-i otsust saavad pooled hakata kokku leppima konkreetseid laenutingimusi, kestust, maksegraafikut jms. Lõpuks kinnitab selle veel ka Eesti valitsus. Eeldatavasti tulevad laenutingimused Eestile üpriski soodsad, sest IMF on kasutanud selles protsessis küllalt karmi kätt.

Kokku saab Läti IMF-ilt, Euroopa Komisjonilt ja teistelt võlausaldajatelt 7,5 miljardit eurot ehk ligi 117 miljardit krooni laenu, ütles BNS-ile Euroopa Komisjoni Läti-esindaja. Abipakett võimaldab hoida lati fikseeritud kurssi euroga. Laenu tingimuseks on aga ulatuslik kokkuhoiuprogramm, mille tagajärjel vähenevad reaalpalgad ja riigieelarvelised kulud.

Läti valitsuse sõnul olid mõned IMF-i ametnikud teinud ettepaneku latt devalveerida, selle asemel et seista silmitsi säästuprogrammi valusate tagajärgedega. Lätlased jäid aga endale kindlaks, pidades fikseeritud valuutakurssi oma majanduse nurgakiviks ja seostades seda võimalusega võtta 2012. aastal kasutusele euro.

2011. aasta esimeseks kvartaliks saab Läti laenu kokku 7,5 miljardit eurot, mis on umbes 35 protsenti lõunanaabrite sisemajanduse kogutoodangust.

7,5 miljardit eurot on kokku Läti abipaketis. Eesti annab koos Poola, Tšehhi ja EBRD-ga 0,5 miljardit, Rootsi, Taani, Soome ja Norra aga 1,8 miljardit eurot.

Abipaketi põhipanustajad on Euroopa Liit 3,1 miljardi ja IMF 1,7 miljardi euroga, Maailmapank paneb omalt poolt juurde veel 0,4 miljardit eurot.