Eesti Töötukassa nõukogu koosolekul valiti aastaseks perioodiks uueks nõukogu esimeheks Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. Nõukogu esimees valitakse rotatsiooni korras.

Peterson ütles, et töötukassa on suutnud kiiresti reageerida muutustele ja pöörata tähelepanu sinna, kus häda on kõige suurem.

„See näitab organisatsiooni juhtimismudeli tugevust, kindlasti töötame selle täiustamisega edasi,“ lisas Peterson.

Eesti Töötukassa otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka juunikuu töötasu. Nõukogu leiab, et kehtestada tuleb mõned uued tingimused.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on senine töötasu hüvitamise meede end õigustanud, kuid arvestades töötukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on meetme jätkamiseks vaja piirata taotlemise tingimusi. „Meie eesmärk on toetada raskustes töötajaid ja tööandjaid ning vältida laiaulatuslikke koondamisi, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam. Peame arvestama, et taotlejaid võib lisanduda ning soovime, et hüvitise taotlemise võimalus töötajate töötasu hüvitamiseks oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem,“ sõnas töötukassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Tanel Kiik.

Töötukassa nõukogu pidas vajalikus piirata palgahüvitise saamise kriteeriumeid: kui varem pidi olema käive langenud 30 protsenti siis uue ettepaneku kohaselt peaks käibe langus olema vähemalt 50. Samuti pidi varem olema tööandja vähendanud vähemalt 30 protsendi töötajate töötasu või töökoormust vähemalt 30 protsenti või siis nüüd peaks olema selliseid töötajaid vähemalt pool, või töökoormus peaks olema langenud vähemalt 50 protsendi võrra.

Langeb ka hüvitise kõrgeim määr - endiselt 1000 eurolt 800-le. Langetada on plaanis ka hüvitise asendusmäära varemalt 70 protsendilt 50-le, mis tähendab, et varem võis saada töötaja hüvitist kuni 70 protsenti palgast - kuni 1000 eurot, siis nüüd võib ta saada kuni 50 protsenti palgast kuid kõige rohkem 800 eurot. Samaks jääb tööandja omaosalus, mis ka varem oli vähemalt 150 eurot. Juuni eest võivad töötasu hüvitist võivad taotleda ka tööandjad, kes said hüvitist kahe kuu eest märts-mai vahemikus.

Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale. Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab palgatoetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Juunis saavad taotleda toetust ka need, kes on aprillist juunini hüvitist saanud. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel. Lõpliku otsuse töötasuhüvitise meetme muutmise kohta langetab Vabariigi Valitsus.

Töötukassa: juulis,ja augustis toetuse pikendamiseks on riigilt lisaraha vaja
Meetme pikendamise vajadust on paljud sektorid soovinud, kuna on tööandjaid, kes hakkavad alles nüüd kriisi mõjust osa saama ja nende tööandjate töötajad võivad sattuda koondamise ohtu. Nõukogu leidis, et kuna majandus osaliselt avaneb, siis on olukord täna teine, sellest ka tingimustes muutused – et oleks suunatud nendele, kes rohkem pihta saanud ja vajavad toetust alles nüüd või kauem kui teised. Kulu hüvitisele on seetõttu ka eeldatavasti väiksem.


Senise kolme kuu meetme maht 250 miljonit on hästi planeeritud ja praegu tundub, et mahub ilusti sellesse raami.


Juunikuu hüvitist rahastatakse töötukassa reservist, millest saab seadust muutmata kasutusele võtta sel aastal veel 45,7 miljonit eurot.


Rahalised võimalused on töötukassal piiratud, et suvel saaks toetust veel pikendada, näiteks juuliks ja augustiks, on töötukassal vaja lisavahendeid riigilt. Seda peab siis otsustama juba valitsus, kus tuleb sel juhul rahastus.


Nõukogu otsuse peab kinnitama valitsus.