Eesti tuntud ettevõtjad Venemaa äris tõsiselt sees
Muidugi ei ole kõik nii üheülbaline. Vagunid vajavad remonti, oma osa tahavad pangad ja kindlustused. Sama projekti ajav reklaamiärimees Even Tudeberg usub, et kui kogu vagunipark leiab täismahus kasutamist, teenib see end kuue aastaga tagasi. Eelmise aasta kasum tuli 80 miljoni krooni ringis, seda varasema 60 miljoni peale. Suurima osa sellest andis peamine rentnik ? Lukoil.
Hüplik äri
Äri on hüplik, nagu sellised asjad ikka. Kui Meta-EKS SP Venemaal alustas, ületas sealsel turul nõudlus vagunite järele nende hulga hinnanguliselt kolmandiku võrra. Samas hakkas vahepeal vaguneid hoopis üle jääma ning nende valmistamine lakkas. Praegu toodavad kolm suurt tehast (kaks Venemaal, üks Ukrainas) taas tsisterne. Meta-EKS SP pole siiski tööpuudust kurtma pidanud. Projekti finantseerijad, kellest suurim on Eesti Ühispank, võivad oma rahapaigutusega rahule jääda.
Mahult on veeremipargi rent ärimeeste seltskonna ? Mõis, Tudeberg, Mati Ivask, Leo Tibar, Hannes Tamjärv jt ? suurim ettevõtmine Venemaal. Kuid väga sellega pingutama enam ei pea. Projekt tiksub vaikselt ise.
Teema number kaks
Nagu Mõis räägib, pole vaguniäri tema jaoks üldse teema number üks. Tema koondab praegu tähelepanu hoopis uutele, ehkki mahult väiksematele väljakutsetele. Peamiselt tähendab see toorme eksporti Venemaalt. Näiteks Ecotimber vahendab eeskätt Norrasse väärispuitu lehist. Maht võib küll näida tilluke ? tuhande tihumeetri ringis kuus ?, kuid väärispuidu puhul on säärased kogused siiski kaunis märkimisväärsed.
Kinnisvarafirma M.S.I. (ka Meta-EKS SP suuromanik) toel tegutsev Letofin Trading hoiab kätt tulutooval naftapulsil. Kuus vahendab firma maailmaturule 20 000 ? 30 000 tonni. Mõis nimetab naftaäri edukaks, täpsemaid kasuminumbreid siiski avaldamata.
See on Mõisa teine katse lõigata tulu Vene musta kulla pealt. Esimene üritus Meta Holdings SP-ga jooksis umbe. Tol hetkel oli Vene naftasektor ühinemas, mis tegi uustulnukate sissetuleku väga raskeks. Pealegi olid eksportijatel oma kanalid juba olemas. Meta-Holdings SP-l õnnestus vaid üks korralik eksporditehing Leetu. Nii juhtuski, et teisejärgulisena tundunud vaguniäri muutus pärast põhisuuna ebaõnnestumist hoopiski primaarseks.
Nüüdseks on Vene turg Mõisa kirjeldusel edasi arenenud ning ka nemad omandanud tublisti kogemusi, mistõttu loodavad varasemaid vigu vältida.
Venemaal tegutsevad teisedki tuntud inimesed. Näiteks Urmas Sõõrumaa, kelle firma Manutent kinnitab kanda Peterburi kinnisvaraturul. Samuti peab Sõõrumaa plaane siseneda Vene turvaärisse.
Uue äri rüppe
Lisaks tegutseb Sõõrumaa ja investeerimispankuri Rain Tamme osalusega firma Hansa-ROS Group gaasikondensaadi ning naftasaaduste vahendamisega ennekõike Venemaa siseturul. Kuid selle äriga plaanib ettevõte suuremas mahus otsad kokku tõmmata. ?Vene turul on Vene risk,? räägib firma juht Parbo Juchnewitsch. ?Asjad ei lähe kõik nii nagu vaja,? viitab ta raskustele õiguskeskkonna ja muuga. Seni askeldas firma mahuga umbes kümne tuhat tonni kuus.
Uutest plaanidest lubab Juchnewitsch kõnelda lähemalt kuu aja pärast. Ta peab praegust aega liiga kriitiliseks. Kellegi karvane käsi võib ette tulla. Kuid ta mainib, et isiklikult huvitab teda kinnisvaraäri ? mida nimetab märksa riskivabamaks kui kütustega tegelemist.
Venemaaga seostuvad paratamatult jutud euroopalikku ärikultuuri mittekuuluvatest jõuvõtetest. Ent nüüdseks võib olla juba tegu ülevõimendatud mälestustega varasematest aegadest. ?Venemaal tegutseda on suhteliselt lihtne. Turg ja suhted on korrastunud,? kõneleb Tudeberg. Koguni sedavõrd, et tema plaanib näiteks proovida kätt kohalike gaasivõrkude väljaehitamisel ? peamiselt Eestis, aga ka Venemaal.
Eestis jalad maas
Huvitava asjaoluna võib esile tõsta, et Venemaale investeerinud Eesti ärimehed eelistavad hoida jalad kindlalt maas kodukantsis. On ju nende ettevõtmised registreeritud Eestis (ehkki Meta-EKS SP ajab osa operatsioone oma tütarettevõtte Meta-EKS FI kaudu ka Soomes). Seda tüüpi äride puhul ei sega eriti ka asjaolu, et kahe riigi vahel puudub topeltmaksustamise vältimise leping.
?Me oleme ju Eesti ärimehed,? naerab Tudeberg küsimuse peale, et kas nad ei taha päriselt Venemaale kolida. Eestis näitavad nad oma kasumit ning maksavad pankadele laenu tagasi. ?Kui tahad huntidega koos elada, pead nendega koos ka ulguma,? lisab reklaamitaustaga ärimees mõistukõnes.
Sidemed
Sidemetel Vene äris määrav tähtsus
?? Venemaa majanduskasvu juhib kindlalt energeetikasektor, mille osakaal SKP-st võib ulatuda Maailmapanga hinnangul 25%-ni.
?? Nagu kirjutab Economist, süveneb trend nimetada oluliste ettevõtete etteotsa mehi Kremli siseringist, ehk teisisõnu eks-KGB-lasi. Esile võib tõsta Gazpromi nõukogu liiget Dmitri Medvedjevi ning Transnefteprodukti nõukogus istuvat Vladislav Surkovit. Mõlemad kuuluvad president Vladimir Putini administratsiooni.
?? Ehkki selliste meeste käitumine vähemusaktsionäride suhtes ei pruugi olla kõige korrektsem (nt Jukose põhjalaskmine, kus väidetavalt mängis põhirolli Rosnefti juhatuse esimees Igor Setšin), märgivad mitmed vaatlejad, et omal ajal domineerinud oligarhide valitsusperiood oli veelgi ettearvamatum.
?? Economist märgib, et risk Kremliga mitteseotud firmade puhul on veelgi suurem kui nende juures, kus sõnaõigus ka siseringi meestel.
Toormeturul määrab tingimused müüja
?? ?Kui teie läheksite Venemaale, siis teile naftat ei müüdaks. Metalli ja puitu ka mitte,? räägib Jüri Mõis raskustest toorme hankimisel. Näiteks metallile pole tal õnnestunud siiani kätt taha saada. Ka väetised jäävad kättesaamatuks.
?? Sarnaselt tüüpiliste toormeriikidega valitseb Venemaal ressursiomanik. Kui arvestada, et paljud toorme eksportijad kuuluvad nn paariariikide hulka, võib Venemaad pidada samas üheks stabiilseimaks omataoliseks.
?? Tasapisi jõuab efektiivsus ka naftasektorisse. Kogu müük käib tehaste kaudu avalikel enampakkumistel. ?Need ajad, kui tundsid mingit Vovat, kes kuskilt poole hinnaga sahkerdas, on nüüdseks möödas,? kõneleb Mõis.
?? Vova asemel loevad tänapäeva Venemaal suured nimed, kes ettevõtmiste taga ? näiteks M.S.I. Letofin Tradingu puhul (teda seob Lukoiliga kümmekonna aasta pikkune koostöö) ning EBRD Hansa Leasing Russia juures (tänaseks oma osaluse müünud).
Vaguniäris ka palju suurem tegija
?? Hansapanga tütarfirmale AS Hansa Capital kuuluv Hansa Leasing Russia on tõusnud Venemaa juhtivaks raudteevagunite rentijaks.
?? Ettevõte on seadnud eesmärgiks soetada ligi 8000 vagunit ning hindab senist kogemust Vene turul peaaegu probleemivabaks.
?? Märtsis ostis Hansa Capital firmas välja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga EBRD 25-protsendilise osaluse ning sai ainuomanikuks.
?? Hansapank laiendab tegevust Venemaal veelgi. Märtsis sisenes ta Vene pangandusturule, viies lõpule Kvest panga ostu. Edasi sihib Hansapank ka Venemaa kinnisvara- ning autoliisinguturgu.
Meta-EKS SP viib vagunid Venemaa alla
?? Firma 1550 vagunist on enamik registreeritud Eestis, ehkki veerevad valdavalt Venemaa raudteedel.
?? Meta-EKS SP nõukogu liikme Even Tudebergi kinnitusel on ettevõte alustanud vagunite kandmist Venemaa registrisse.
?? Firma sooviks on, et nende tsisternvagunid moodustaksid umbes ühe protsendi Venemaa turumahust. Praegu liigub Venemaal umbes 150 000 tsisterni.
?? Ettevõtte loomise ajal hinnati, et vagunite nõudlus ületab pakkumise kolmandiku võrra. Mingi hetk pikendati veeremkoosseisu lubatud eluiga ning senised hinnangud kaotasid tähtsuse. Meta-EKS SP vagunid pole siiski ?tööpuuduse? all kannatanud.
?? Tudeberg kõneleb, et rahmeldamist on vagunitega kõvasti. Hästi palju energiat (ja raha) võtab nende remontimine.
