9. jaanuaril kirjutas Eesti Päevaleht, et Baltimaade juhtivas automüügifirmas, Mercedes-Benzi, Chryslerit, Jeepi, Dodge´i ja Mitsubishit esindavas Silberautos on alustatud uutmoodi kokkuhoiuga. Artikli kohaselt ei tohi ettevõtte töötajad enam kontoris vett keeta või laadida mobiili akut. Vähemalt ühe mehe ajas see uudis pahaseks.

See mees on uhke halli juuksepahvaka ja tõrrepõhjana kõlava häälega Väino Kaldoja, kes umbes 750 töötajaga Silberauto gruppi juhib ja omab.

Kaldojat peetakse üheks Eesti rikkaimaks inimeseks. 2007. aastal hindas Ekspress tema isiklikuks varaks 2,5 miljardit Eesti krooni ning selle näitajaga baseerus Kaldoja hinnangulises jõukurite edetabelis viiendaks — Fjodor Bermani ja Hillar Tederi vahele.

Ent rikkus ei ole teema, millest Kaldoja rääkida tahaks — oma kontsernigi nimetab ta tagasihoidlikult „väikeseks sepikojaks”.

Küll häirib Kaldojat ajakirjanduse jutt veekeetmiskeelust kui kokkuhoiunipist: tema sõnul taandub kõik sellele, et töötajad ei sussitaks tuleohtlike spiraalidega, vaid võtaksid kohvi sealt, kust ette nähtud: tasulisest kohvikust (viis krooni tass) või kohviautomaadist.

Neid automaate on firma peale kaks ning mõlemad kannavad peent brändinime, mis härra Kaldojale kuidagi meelde ei tule, ent head ja kanget espressot pruulivad sellegipoolest.