Eesti väikepangad Parex-i saatuse kordumist ei näe
Laupäeval otsustas Läti valitsus kriisiistungil omandada enamusosaluse kohalikul kapitalil põhinevas Parex pangas. Eesti suuremaid Skandinaavia omanike poolt toetatud pankasid sarnased likviidsuse mured nii vahetult ei ähvarda. Vähem avalik on olnud meie väiksemate pankade omanike struktuur ja valmisolek raha tõkestatud liikumiseks kapitaliturgudel.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini kinnitusel analüüsitakse varakult kõigi pankade eelseisvate suuremate refinantseerimiste vajadust ning hinnatakse selle võimalusi. Samuti viiakse kord kvartalis läbi põhjalikum pangandussektori riskide analüüs.
Malmsteini kinnitusel lubavad pankade likviidsusnäitajad koos kõrge kohustusliku reservi määraga (15%) rääkida Eestis tegutsevate pankade tugevast likviidsusolukorrast.
„Äripangal õnneks ei ole seda probleemi, mis on praegu pankadel, kes finantseerisid oma tegevuse teiste pankade laenudega. Sellepärast refinantseerimise probleem meid otseselt ei puutu,“ kinnitas Tallinna Äripanga AS-i laenujuht Oleg Afanasjev Päevalehele.
Tema kinnitusel klientide nõudmiseni hoiuseid ehk “kuuma” raha laenutegevuses aga ei kasutata. Samas on üle poole panga varadest kõrge likviidsusega, seda nii hoiustena Eesti pangas kui teistes suurtes kommertspankades Eestis ja välismaal. „Selliste kõrglikviidsete rahaliste vahendite summa ületab panga klientide nõudmiseni hoiuseid 1,3 korda, ehk iga kroon klientide nõudmiseni hoiustest on kaetud 130 sendiga Äripanga kontol Eesti pangas ja suurtes kommertspankades,“ lausub Afanasjev.
„BIG Parex panka ohustanud sündikaatlaene enda finantseerimisel kasutanud ei ole,“ kinnitab ka Balti Investeeringute Grupi panga finantsjuht Piret Raudsepp.
„Võõrfinantseeritud vahendite kohta on meil omakapitali umbes 23 protsenti. Meie omakapital moodustab 19% aktivatest ning omanikud ei ole finantseerinud oma osalust võõrvahenditega,“ selgitab Raudsepp.
Ainult tarbimislaenudele keskendunud BIG-i poolt väljastatud laenude keskmine summa on tema sõnul 20 000 krooni ning reeglina ei ole see tagatud mitte konkreetse varaga vaid inimese sissetulekutega. „Laenu tagasimaksmine ei eelda kliendi poolt mingi vara müüki ning igakuiseid makseid saab ta teha oma jooksvate rahavoogude arvelt,“ selgitab Raudsepp.
Tema kinnitusel on enam kui pool panga varadest finantseeritud võlakirjade abil, mille lunastustähtaeg saabub valdavalt 2011. aastal. Samuti moodustavad viiendiku varadest tähtajalised hoiused.
Finantsinspektsiooni andmetel moodustas 2008. aasta augusti lõpus likviidsete varade osakaal pankade koguvaradest keskmiselt ligi 18% ja lühiajalistest kohustustest 40%.
