Seoses tekkiva maaomandiga on Eestis järjest aktuaalsemaks muutunud vajadus madala võimsusega reovee väikepuhastite järele, mis sobiksid eramutes või väikemajapidamistes toodetud heitvee neutraliseerimiseks.

Paralleelselt maareformi edenemisega Eestis on muutunud ka lähenemine heitvee probleemidele, mille lahendamine pikka aega riigi ülesannete hulka kuulus. Maa eraomandusse minek tähendab omanikule ühtlasi kohustust tema "toodetud" reoveega ise toime tulla. Statistika kohaselt toodab näiteks neljaliikmeline perekond ööpäevas keskmiselt ühe kantmeetri olmeheitvett, mille puhastamiseks kulub kümme krooni.

Eestis on väga vähe võimalusi eramutele ja väikemajapidamistele sobivate puhastite hankimiseks, mille võimsus küüniks kuni kümne kantmeetrini ööpäevas. Tavalisest väikepuhastist veelgi pisemate puhastite arv on Eestis praegu hinnanguliselt 50 000-70 000.

Efektiivseid puhasteid napib

Möödunud nädalal korraldasid Eesti Veeühing ja puhastusseadmeid tootev Shveitsi firma Schöttli Intermetall AG seminari reovee puhastamise olukorrast ja loodushoidlike väikepuhastite kasutamisvõimalustest Eestis.

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Rein Ratase hinnangul tekib Eestis aasta jooksul umbes 370 miljonit kantmeetrit puhastamist vajavat reovett. "Sellest puhastatakse praegu ligi 87 protsenti nõuetekohaselt, umbes 5 protsenti jääb puhastamata ja ligi 8 protsenti reoveest puhastatakse normatiividele mittevastavalt," tõdes Ratas.

ööpäevas üle kümne kantmeetri reovett käitlevaid bioloogilisi väikepuhasteid loetakse täna Eestis kokku 1016, mis iseenesest on piisavalt suur arv. Pidevalt on kasvanud ebaefektiivselt töötavate väikepuhastite osakaal. Kui seitse-kaheksa aastat tagasi oli pidevalt rivist väljas pool kõigist väikepuhastitest, siis praegu on mittetöötavate või halvasti töötavate väikepuhastite osakaal paiguti kuni 65 protsenti.

Kantsleri andmetel vajab Eestis täna asendamist 14 protsenti kõigist puhastusseadmetest. Kapitaalremonti vajab 20 protsenti ja täielikku rekonstrueerimist 6 protsenti puhastitest. "Seega on väikepuhastite vajadus kas renoveeritute või täiesti uute näol lähiaastatel väga suur. Uue sajandi esimesel dekaadil tuleks meil ehitada vähemalt kuuskümmend uut puhastit aastas ja samapalju tuleks rekonstrueerida," leidis Ratas.

Vajalik koostöö välisfirmadega

Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eestis viimasel ajal puhasteid küll konstrueeritud, kuid enamasti pole nad kasutamist leidnud. Väikesel hulgal on sisse toodud välismaiseid, peamiselt Soome päritoluga väikepuhasteid, ning kohapeal on neid ehitanud Saaremaal töötav firma Monoliit.

Ratas pidas võimalikuks nii väikepuhastite ehitamist ja rakendamist kohapeal kui koostöös välisfirmadega. "Koostöö on siin alati vajalik ja seda teed me oleme läinud. ühtlasi tuleb leida rohkem võimalusi ja investeeringuid ka veemajanduse korrastamiseks."

Riik on tänavu eelarvest riiklike vesiehitiste (valdavalt puhastusseadmete) tarbeks eraldanud 79 miljonit krooni, mis keskkonnaministeeriumi hinnangul moodustab vaid väikese murdosa vajaminevast.

URMO KOHV