„Ilma ukrainlasteta ei suudaks Balti Laevaremonditehas turul konkureerida, sest Eestis vajalike oskustega töötajad puuduvad,” ütles Postimehele BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim. „Ja me ei too Eestisse sugugi lihttöölisi, vaid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste.”

Ukraina laevaehitusmeistrid on kõrges hinnas tööjõud igas ELi riigis ning leidub tehaseid, kus töötab koguni 10 000 Ukraina laevaehitusspetsialisti.

„Seepärast peame me neile konkurentsivõimelist palka maksma, et nad Eestisse tahaks tulla. Nii et alla 1000 dollari kuus ei tule kõne allagi,” sõnas Puhkim. Ukraina spetsialistide kõrgemad palgad ulatuvad laevaremonditehases üle 20 000 krooni kuus.

Viie aasta pärast võib tekkida vajadus tuua töölisi Hiinast, sest ukrainlastest spetsialiste hakkab tagasi tahtma ka jalgu alla saav Ukraina laevaehitustööstus.

Kui 2003. aastal soovis Eestisse tööle tulla 177 ukrainlast ja mullu 218, siis selle aasta üheksa kuuga on Ukrainast Eestisse tulijate arv tõusnud juba 450ni.

Tööturuamet lähtub põhimõttest, et nõusoleku võib anda, kui töökohta ei ole suudetud kahe kuu jooksul Eesti ega ELi kodanikuga täita ning tööle sooviv välismaalane sobib kvalifikatsiooni ning oskuste poolest nimetatud töökohale. Elamisluba antakse ainult konkreetsel töökohal töötamiseks ning tähtajaliselt.