Eesti väliskaubanduse hoogne kasv jätkus ka mullu

 (4)
juubelimüntide müük
juubelimüntide müükFoto: Taavi Sepp

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk saavutas mullu uue rekordi. Suurenesid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import, ennaktempos aga teenuste eksport. Eesti on ELi uuematest liikmesriikidest üks enim välismaiseid otseinvesteeringuid saanud riike, kirjutab Eesti Pank.

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk tegi 2017. aastal taasiseseisvumisaja uue rekordi ja oli 751 miljonit eurot. Kaupade ja teenuste eksport ja import kasvasid veelgi kiiremini kui aasta varem. Kaupade impordi maht oli võrreldes ekspordiga suurem, mistõttu kaupade konto puudujääk veidi kasvas ja oli 0,8 miljardit eurot. Teenuste ekspordi jõuline kasv kergitas teenuste konto ülejäägi 1,9 miljardi euroni.

Juba üheksandat aastat järjest oli Eesti ka mullu muu maailma suhtes netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sisevoolu ligi 1 miljardi euroga. Kapital liikus välja valdavalt portfelliinvesteeringute kaudu: Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas Eesti Pank investeerimist võlaväärtpaberitesse ning väljavoolu toetasid ka pensionifondide investeeringud omandi- ja võlaväärtpaberitesse.

Eestisse on taasiseseisvusperioodil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid 2017. aasta lõpu seisuga praktiliselt võrdses mahus sama aasta SKPga. Selle näitaja poolest on Eesti ELi uute liikmesriikide seas teisel kohal. Esikohal on Ungari, kuhu tehtud otseinvesteeringud ületavad selle riigi SKP enam kui kahekordselt. Teistesse Balti riikidesse on välismaised otseinvestorid investeerinud märksa vähem: Lätti 59% SKPst ja Leetu 41% SKPst. Välisinvestoreid huvitab Eestis finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Riikidest on enim otseinvesteeringuid Eestisse paigutanud Rootsi ja Soome.