Erinevalt  aasta I kvartalist ei saa samal ajal enam rääkida välisvõla ja SKP suhte ehk välisvõlakoormuse vähenemisest. Selle põhjuseks on SKP maksumuse kiirem vähenemine võlakohustustega võrreldes, teatas Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit pressiesindaja teatel.

Tehnilise analüüsi  järgi peetakse välisvõla puhul Eesti suurimaks haavatavuseks tavaliselt lühiajalise võla suurt osatähtsust. Tihti ei pööra aga analüütikud tähelepanu tõsiasjale, et praktiliselt kõik lühiajalised laenud kujutavad endast kohustusi emaettevõtete ees ja ei ole seotud konkreetse tagastamistähtajaga.

Majanduse elavnedes on oodata, et välisvõlg ja sealhulgas lühiajaline välisvõlg hakkavad taas suurenema.