Eesti valitsemissektori võlatase kasvas mullu 10,1 protsendile SKP-st
Eesti valitsemissektori võlatase oli läinud aastal esialgsetel andmetel 10,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) võrreldes aasta varasema 6,2 protsendiga.
Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli mullu esialgsetel andmetel 0,3 protsenti SKP-st võrreldes aasta varasema 1,2-protsendilise ülejäägiga, teatas statistikaamet.
Maastrichti kriteeriumi järgi arvestatud valitsemissektori konsolideeritud võlg kasvas möödunud aasta lõpuks ligi kaks korda, 996,2 miljonilt eurolt 1,7 miljardi euroni. Lõviosa võla kasvust tulenes keskvalitsuse pikaajaliste laenude mahu järsust suurenemisest.
Olulist rolli mängisid siin nii teedeehituse ja välisprojektide kaasrahastamise eesmärgil Euroopa Investeerimispangalt võetud laen summas 385 miljonit eurot kui ka osalemine Euroopa ajutises päästemehhanismis Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF).
Kokku moodustasid mullu EFSF-iga seotud kohustused 355 miljonit eurot, millest suurim osa, 84 protsenti läks Kreeka abipaketis osalemise arvele. 2011. aastal moodustasid Iirimaa ja Portugali abistamiseks mõeldud osalus EFSF-is 13,7 miljonit eurot.
Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 54,3 miljoni euroga.
Keskvalitsuse defitsiit ulatus 135 miljoni euroni ning kahel eelneval aastal plusspoolel lõpetanud kohalike omavalitsuste sektoris kulutati mullusel aastal 38,4 miljonit eurot rohkem kui koguti tulusid.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk oli 119,1 miljonit eurot, mis on veidi väiksem kui 2011. aastal.
Enim mõjutasid keskvalitsuse kulutuste taset eelnevatel aastatel laekunud saastekvootide müügitulude arvelt erinevatesse projektidesse suunatud kulutused 199 miljoni euro mahus ning investeeringud teedeehitusse. Möödunud aastal võeti riigi põhivarana arvele valmisehitatud teid 96 miljoni euro eest.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2011. aastaga võrreldes viis protsenti. Nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude maht kasvas kokku 8,4 protsenti, samas vähenes võlakirjade maht neli protsenti.
Sotsiaalkindlustusfondid läinud aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga ei panustanud, kuna töötukassa ega haigekassa ei kasutanud võõrast raha oma tegevuste finantseerimiseks.
Metoodilise muudatusena on alates 2013. aasta kevadest Maastrichti võla- ja defitsiiditasemete arvestuste aegreas hinnanguliselt hõlmatud ka SA KredEx, sest üksus on pärast Eurostatiga konsulteerimist mitteturutootjale iseloomuliku tegevuse tõttu ümberklassifitseeritud valitsemissektorisse.
Täpsemad ümberarvestused kogu rahandusstatistikas teeb statistikaamet vastavate andmestike avaldamiseks septembris.
Eurostat avaldab liikmesriikide esialgsed võla- ja defitsiiditaseme andmed 22. aprillil.
