Eesti väljastab pikaajalisi võlakirju: plussiks madal võlakoormus, miinuseks Eesti riigi tundmatus

Teisipäeval tutvustatakse rahvusvahelisel konverentskõnel investoritele Eesti Vabariigi uute kümneaastaste võlakirjade pakkumist.

Kavandatav umbes miljardieurone kümneaastaste võlakirjade pakkumine on mõeldud institutsionaalsetele investoritele nagu fondid ja kindlustusseltsid. Viimati väljastas Eesti pikaajalisi võlakirju 18 aastat tagasi, kuid siis olid olud hoopis teised.

Eesti suur pluss on väike võlakoormus. Eestis on võla suhe majanduse kogutoodangusse 8,4%, aga näiteks Soomes on see 59,4%, Saksamaal 59,8% ja euroalas keskmiselt 84,1%. Väike võlakoormus ja suhteliselt tasakaalus riigieelarve on põhjus, miks reitinguagentuurid on Eesti krediidikõlblikkust kõrgelt hinnanud.

„Hea ajastus on võlakirja emiteerimiseks oluline. Head hinda makstakse siis, kui emitendil ei ole põletavat rahavajadust, turu likviidsus ja riskijanu on head,” ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm. „Turu likviidsus selgelt paraneb ja siin tuleb kiita keskpanku. Tänu fiskaalsetele stiimulitele kasvavad emissioonimahud ja üha suurem ports võlakirju peab leidma ostja."

Redgate Capitali juhatuse liikme Aare Tammemäe tähistab Eesti valitsuse kavatsus emiteerida rahvusvahelisel kapitaliturul umbes ühe miljardi eurose mahuga kümneaastast võlakirja (ing benchmark eurobond) ajaloolist hetke. Kunagi varem pole Eesti riik sellises mahus võlakirjaemissiooni teinud.