Hetkel läbib hoone põhjalikku uuenduskuuri. Ajaloolises ehitises taasavatakse 2014. aasta suvel EAS-i ja Eesti Energia toetusel Euroopas ainulaadne energia ja reaalteaduste teemadele keskenduv koguperekeskus. Hoone ise restaureeritakse möödunud sajandi 1930-ndate aastate hiilguses.

„Tegemist on põneva hoonega, mis on ka kogu energeetika ajaloo mõttes eriline. 1924. aastal algas just selles elektrijaamas esimesena põlevkivist elektrienergia tootmine üldkasutavasse võrku. Selles hoones asub omamoodi Eesti põlevkivienergeetika häll,“ hindab Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive miljööväärtusliku hoone restaureerimist.

„On suur väärtus jätkata selles ainulaadses keskuses noortele insenerikutse ja energeetika kõige põnevate tahkude tutvustamist,“ sõnab Liive.

„Elektrijaam on näinud nii tsaariaega, I vabariigi aegset õitsengut, 9. märtsi pommitamises täielikku hävingut, Saksa okupatsiooniaegseid ülesehitustöid ning olnud tehnoloogia ja insenerikutse arengu kasvulavaks Eestis kuni 1979 aastani, mil generaatorid jaamas seisma pandi. Sellisesse keskkonda sobib energia- ja loodusteaduseid edendav perekeskus suurepäraselt,“ räägib Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saks.

„Uuenev keskus saab juurde mitmeid põnevaid ekspositsioone. Näiteks saab meie peasaali keskseks atraktsiooniks elektritootmise ajaloo tutvustus alates 16. sajandi esimestest elektrikatsetustest kuni tuumaenergiani välja,“ lisab Saks.

Elektrijaamad, mis 20. sajandi alul Eestis ja mujalgi maailmas ehitati, olid tähelepanuväärsed hooned ka arhitektuurselt. Tallinna Linna Elektri Keskjaama, nagu jaama tol ajal nimetati, projekteeris arhitekt G. Schmidt.

Jaam avati 1913. aasta 24. märtsil ning see koosnes uhkest masinamajast, katlamast ja kontorihoonest. Tegemist oli teise munitsipaalomandisse kuuluva elektrijaamaga Eestis. Elektrijaama järel tegutses hoones Energeetikamuuseum, mille baasi loodi 1999 aastal Energia avastuskeskus.

100. aastapäeva puhul paigaldatakse hoone sissepääsu fassaadile foto elektrijaama väljanägemisest 1913. aastal.