Senise Euroopa Liidu definitsiooni järgi võib viinaks nimetada igasugusest põllumajanduslikust toormest tehtud jooki, kirjutab Postimees.

Seda on ära kasutanud Lõuna-Euroopa piiritusetootjad, kes püüavad viinatarbimise tõusust kasu saada viinamarjadest aetud piiritusega.

Eesti väidab, et ajalooliselt on just teraviljast ja kartulist piiritust tehtud.

Põllumajandusministeerium rõhutas Euroopa Komisjonile saadetud pöördumises, et Eesti piiritusetootmise ajalugu ulatub enam kui viie sajandi taha ja traditsiooniliselt on seda valmistatud just kartulist ja teraviljast.

Onistari nõukogu esimehe, Viinaliidu juhi Aleksander Skoblovi sõnul võib Eestile tulu tõusta sellest, kui viina nime alla ei tohi enam müüa melassisiirupist aetud piiritusest toodetud jooke.