Eesti võlakoormus kahekordistus võrreldes kriisieelse ajaga
Eelmise aasta lõpuks oli Eesti riigi võlakoormus 1,7 miljardit eurot, tänavu lõpetab riik umbes 1,9 miljardi euro suuruse võlaga, mis on umbes 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), vahendas ERR uudisteportaal.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi asetäitja Sven Kirsipuu selgitas ERRi raadiouudistele, et Eesti ei ole väljastanud riigi võlakirju, mis tähendab, et valitsus on laenanud otse pankadelt, sealhulgas rahvusvahelistelt korporatsioonidelt.
Suurim osa laenust - 540 miljonit eurot - on võetud Euroopa investeerimispangalt.
"Keskvalitsuse tasandil ongi valdav osa läinud investeeringute kaasfinantseerimiseks ehk selleks, et kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Me ei pane sinna ainult maksuraha juurde, vaid kasutame ka laenu, sest investeerimisprojekte on mõistlik rahastada pikaajaliste laenude arvelt, seda enam, et intress on üsna madal - 1,2 protsenti. Praegusel hetkel on mõistlik sellise intressiga laenata," rääkis Kirsipuu.
Ta kinnitas, et riigieelarve puudujääki laenurahaga ei lapita. "Euroopa investeerimispanga laen on konkreetselt teatud projektideks mõeldud ja riigieelarve auke ehk puudujääki me finantseerime eelkõige reservide arvelt," ütles ta.
Valitsuse reservide maht on käesoleva aasta lõpu seisuga 1,5 miljardit eurot, mis koosneb kontol olevast rahast ja väärtpaberitest.
