Eestil jääb Ryanairi lendude lõppemisega talvel saamata üle kolme miljoni euro
Eile kinnitas odavlennufirma Ryanair, et sulgeb Tallinnas koguni seitse lennuliini. See tähendab, et sel talvel saab Eestist otse ja odavalt vaid kolm korda nädalas Londonisse ja Oslosse ning kaks korda nädalas Milanosse. Ryanairi pressiesindaja Elina Hakkaraineni sõnul on liinide sulgemise põhjuseks kõrged kütusehinnad, mille tõttu on muutunud võimatuks odavate piletite pakkumine Stockholmi, Barcelonasse, Düsseldorfi, Dublinisse ja Bremenisse, mis veel eelmisel talvel võimalik oli (Frankfurt ja Manchester, mis samuti suleti, olidki plaanipäraselt suvehooaja liinid). „Need viis liini (mis eelmisel talvel lendasid – toim) loodame me 2013. aasta kevadel taasavada,” kinnitas Hakkarainen.
EAS-i turismiarenduskeskuse juhi Tarmo Mutso abiga arvutas Eesti Päevaleht aga välja hinnangulise summa, mille meie riik saabumata jäävate turistide tõttu kaotab. Kui võtta aluseks eelmise talvehooaja reisijate arvud, mil Ryanair teenindas viie kuuga üle 133 000 inimese, võib laias laastus öelda, et pooled neist reisivad Tallinna, mitte siit ära, ja nendest omakorda pooled on turistid, kes Eestile lisaraha toovad. Samas ei jäta osa reisijatest oma Tallinna tulekut ära, vaid kasutab selleks muid ühendusi.
15 000 turisti vähem
Kokkuvõttes võib oletada, et reaalselt jääb lennuühenduste lõppemisel siia talvehooaja jooksul tulemata 15 000 välisturisti ja kuna keskmine siin ööbinud turist jätab Eestisse 213 eurot, jääb siinsel turismi- ja teenindussektoril saamata vähemalt kolm miljonit eurot ainuüksi viie kuu jooksul.
Tallinna lennujaam ei soovinud prognoosida, kui palju Ryanairi otsus reisijate arvu vähendab. „Talveks ära jäetava viie sihtkoha mulluste reisijanumbrite kokkuliitmine võib tõesti anda suure arvu, kuid reaalsuses ei jäta ju enamik inimesi, kel reisida vaja, oma lendu ära, vaid kasutavad lihtsalt mõne teise firma jätkulende,” arvas Tallinna lennujaama pressiesindaja Lauri Linnamäe. Samal ajal lisas ta, et turistid – kes on ühe odavlennufirma suurimaks kliendigrupiks – valivad linnapuhkuseks siis lihtsalt mõne teise sihtkoha. „Ehk osa reisijaid kasutab teisi vedajaid, osa teisi sihtkohti, osa jätab ilmselt tõesti ka reisi ära.”
See tähendabki ühelt poolt, et eestlane lendab siis Barcelona asemel Milanosse, aga ka seda, et kuigi põhjamaa karget talve imetleda sooviv hispaanlane tahaks seda teha Tallinnas, teeb ta seda olude mugavuse pärast hoopis Helsingis.
Linnamäe lohutas veel, et talveks tuleb meil kohati ka vedajaid hoopis juurde, näiteks oktoobrist lendama hakkav Aeroflot paneb käima Tallinna–Moskva lennuliini. „Reisijate arv on siiski kasvutrendis ja me ei prognoosi selle muutumist, mingit maailmalõpumeeleolu lennujaamas pole.”Šanss Estonian AirileInimesed ei lenda piisavalt!
Eile toimus ka Estonian Airi nõukogu koosolek, kus arutati aina kahjumit tootva ettevõtte tulevikuplaane. Lennufirma nõukogu liikme Valdo Randpere sõnul eilsel koosolekul Ryanairi liinide sulgemise uudist ei arutatud. Küll aga on Randpere sõnul sulgemise ainsaks põhjuseks see, et pole piisavalt reisijaid.
„Paradoks on selles, et kõik kiruvad kas Estonian Airi või paremal juhul ka Ryanairi, aga keegi ei taha nendega miskipärast lennata,” arutles ta.
Samal ajal kinnitas Randpere, et kindlasti arutatakse Estonian Airi juhatuses võimalusi ärajäänud sihtkohtadesse reiside pakkumiseks.
Randpere sõnul oli eilse koosoleku peateemaks küsimus, millise strateegia ja ärimudeliga Estonian Airi puhul edasi minna. „ Mõte on ikkagi see, et midagi peab muutuma ja me ei saa nii jätkata, et firma kaotab tohutult raha ja maksumaksjale läheb see nii palju maksma,” ütles Randpere.
