Eestil napib koostöö tegemise huvi Venemaaga?
"Meie riikide vahelistes suhetes on küllaltki suured takistused - piirileping, pronkssõduri monumendi teisaldamine, üle 100 000 vene keelt kõneleva Eesti elaniku ebamäärane olukord. Mõned nendest on süsteemset laadi ning kui me räägime kaubandus-, majandus- või investeerimiskoostöö arendamisest, siis peame mõistma, et praegu ei ole meil sellise koostöö arenguks kindlat lepingulist ja õiguslikku baasi."
Kuzmin osutab, et Eestiga ei ole sõlmitud vastastikuse kapitalikaitse kokkulepet, ei ole topeltmaksustamise likvideerimise konventsiooni, 1996. aasta kokkulepe valitsusevahelise komisjoni loomisest on ikka veel alla kirjutamata. "Võib ainult loota, et huvi koostöö vastu pühib kõik ärritust tekitavad elemendid alguses mälust ja siis ka poliitilistest deklaratsioonidest," märgib Kuzmin.
Küsimusele, kas Eesti ärimeeste hirmud Venemaa suhtes on põhjendatud, vastab Kuzmin: "Neid jutte usuvad ainult ärist kaugel seisvad inimesed. Keskmine ja suuräri on praegu piisavalt struktureeritud ja informeeritud olukorrast ühes või teises riigis. Reeglina on ettevõtjad väga pragmaatilise lähenemisega - nende jaoks on kõige tähtsam kasum. 90 protsenti mind siin saatnud Eesti kolleegidest ja inimestest, kellega olen siin kohtunud, elavad ja teevad äri Moskvas."
