Eestil tuleb Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmena igal aastal tasuda 870 000 eurot
Ärileht kirjutas teisipäeval, et pärast taasiseseisvumist ei toimunud Eesti kosmosevaldkonnas kümmekonna aasta jooksul peaaegu midagi. 2015. aastal astutakse aga 4,2 miljardi eurose eelarvega Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks. Meist saab selle pundi esimene mikroriik.
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling osales Luksemburgis ESA ministrite kohtumisel, kuhu Eesti oli esimest korda kutsutud kui tulevane agentuuri täisliige.
ESAga liitumisel tuleb Eestil tasuda ühekordne sisseastumismaks 600 000 eurot, mis on arvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tuleva aasta eelarvesse. Pärast täisliikmeks saamist maksab Eesti igal aastal ESA kohustuslike tegevuste katteks 870 000 eurot.
„Kosmos on kallis valdkond ja igal liikmesriigil on selles oma osa. Eesti jaoks on oluline, et läbi ESA tellimuste tuleks võimalikult suur summa Eesti majandusse ka tagasi,“ ütles Sulling.
Täisliikmeks saades algab 2016. aasta jaanuarist Eesti jaoks kuueaastane üleminekuperiood, mille jooksul garanteerib ESA Eestile suunatud tellimused 500 000 euro väärtuses.
„Euroopa Kosmoseagentuuri liikmena saab Eesti läbi erinevate programmide rakendada ja arendada oma kõrgtehnoloogilisi teadmisi ja oskusi kosmosevaldkonnas. See on suurepärane võimalus nii meie teadlastele kui ka ettevõtetele Euroopa kosmosetööstuse arengus kaasa rääkida,“ lisas Sulling.
Lisaks kohustuslikele teadusprogrammidele on Eestil võimalus osaleda ka ESA valikprogrammides, mis valitakse välja järgmise aasta esimeses pooles.
Üleminekuperioodi eesmärk on Eesti tööstus ja teadus ette valmistada kosmosetööstusesse sisenemiseks. Euroopa Kosmoseagentuuri lõplik otsus Eestis täisliikmeks saamise kohta tehakse 17.-18. detsembril toimuval ESA Nõukogu koosolekul.
