Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil oli mullu õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kokku 8,6 miljonit. Aastaga kasvas see 4,7 protsenti ja viimase viie aastaga on kasv olnud kokku 24,5 protsenti.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul näitab õnnetusjuhtumikindlustuse populaarsuse kasv, et inimesed hoolivad enda tervise eest üha enam ja kindlustavad end kehavigastuste eest. Ta lisas, et haigekassa küll maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha, kuid see ei pruugi olla piisav igakuiste kohustuslike kulude katmiseks. "Kuna haigushüvitist hakatakse maksma alates haigestumise 4. päevast 70 protsendi töötasu ulatuses, siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta puudujäägi," sõnas Jesse.

Jesse lisas, et vaatamata kasvule on potentsiaal väga suur, sest kindlustuskaitse on olemas vaid neljal protsendil elanikest.

PZU Kindlustuse statistikale tuginedes juhtub õnnetusi meestega poole rohkem kui naistega. "Peamised õnnetused juhtuvad töö- ja olmesituatsioonides. Olgu selleks siis kukkumised ehitusel või puude lõhkumine koduhoovis. Kui õnnetuses saadud trauma tõttu ei ole võimalik mõnda aega tööl käia ning vaja on taastusravi, siis õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitis annab võimaluse tegeleda rahulikult taastumisega," ütles PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.

Seesam Kindlustuse statistikale tuginedes sõlmivad naised õnnetusjuhtumikindlustust sagedamini kui mehed. "Naised sõlmivad sageli õnnetusjuhtumikindlustuse lastele, aga nad ei unusta kindlustada ka ennast ning oma kaasat. Ilmselt tunnetavad naised õnnetusega seonduvaid ohte enam. Seda eriti siis, kui pere on seotud laenu- ja liisingukohustustega," ütles Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Mis on õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta väljaminekuid õnnetuse korral, kui saad vigastada, jääd töövõimetuks või saad püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.