Eestimaalaste sissetulekud kasvavad üha kiiremini. Eriti suure hüppe on aastaga teinud üks maakond

 (17)
Raha
RahaFoto: Tanel Meos

Kui varasematel aastatel oli inimeste sissetuleku kasv aeglasem, siis viimastel aastatel on kasv olnud üha kiirem. Viimase aastaga on kõige suurema hüppe teinud Raplamaa. Kui veel 2017. aasta kokkuvõttes oli Tartumaa Raplamaast maakondade edetabelis eespool, siis eelmise aasta tulemuste põhjal on kohad vahetunud.

Eesti keskmine netosissetulek kuus leibkonnaliikme kohta oli eelmisel aastal 753 eurot. Seda on 72 eurot rohkem kui aasta varem. Raplamaa keskmine netosissetulek kuus kasvas tunamullusega võrreldes 91,7 euro võrra 757,1 euroni.
Tubli hüppe on teinud ka Pärnumaa, kus sissetulek kasvas aastaga 87 euro võrra 681,8 euroni.

Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo selgitas, et Eesti sotsiaaluuringus arvestatakse inimeste netosissetulekut (raha, mis jääb inimesele kätte pärast maksude tasumist), milles lisaks palgatulule on arvestatud tulu individuaalsest töisest tegevusest (kui näiteks kasvatad ka oma aias mingeid köögivilju vms, millele enam hiljem siis poes raha kulutama ei pea), omanditulu, pensione lastetoetused ja muu tulu ( kui inimene on näiteks tulumaksu tagasi saanud).

Suurima osatähtsusega on keskmises netosissetulekus sissetulek palgatööst- 526 eurot, järgnevad siirded ehk pensionid ja lastetoetused- 168 eurot, omanditulu- 24 eurot .

Seotud lood:

Müürsoo sõnul võib meie maakonnad sissetulekute lõikes jagada kolme rühma. Kõige kõrgema sissetulekuga maakonnad on Harjumaa, Raplamaa ja Tartumaa, järgnevad keskmise sissetulekuga maakonnad ning kõige väiksema sissetulekuga maakonnad on Valgamaa, Põlvamaa ja Ida-Virumaa.
Suure tõusu on teinud Raplamaa ning ka Pärnumaa,

Kõige väiksem on sissetulekute kasv olnud aga Viljandimaal, Hiiumaal ja Saaremaal.

Haridustaseme järgi jagatakse inimesed kolme rühma: I tase ( alg- ja põhiharidusega), II tase (kesk- ja kutseharidusega) ning III tase (kõrgharidusega). Müürsoo sõnul kasvavad küll sissetulekud kõikides haridustasemete rühmades, kuid kõige kiiremini kasvab kõrgharidusega inimeste sissetulek. See on olnud kaks korda kiirem kui algharidusega inimestel.

Leibkondades, kus lapsi ei ole, on ka inimeste sissetulek suurem. Lastega peredes on suurim sissetulek neis peredes, kus kasvab üks laps. Suurema muudatusena tõi Müürsoo välja, et kiiresti on kasvanud kolme lapsega perede sissetulek.

Positiivse tendentsina tõi Müürsoo välja, et üheliikmelistes leibkondades on kasvanud kõikide sissetulekud.