Eestis asub Euroopa Liidus ainulaadne nanotehnoloogiliste filtrite tehas
Peamiselt müüb ettevõte oma toodangut Venemaale ja teistesse endise idaploki riikidesse. ?On aga olemas selged plaanid lääne poole liikumiseks,? kinnitab ettevõtte nõukogu liige, eksmajandusminister Mihkel Pärnoja. Potentsiaali ilmselt oleks ? maailmas seni paremat tehnoloogiat ei leidu. Sarnaseid tootjaid asub Venemaal, ameeriklased ja lõunakorealased tegelevad praegu veel arendustööga. Teised tehnoloogiad vähemalt esialgu sedavõrd head ja ühtlast tulemust ei anna. ?Kui aga seisma jääd, siis on teised kohe taga,? teab Pärnoja.
Varjatud meistri (hidden champion ? toim) mõiste lõi kümne aasta eest Saksa konsultant Hermann Simon, et kirjeldada oma kodumaa eksporditööstuse peamist selgroogu ? keskmise suurusega ettevõtteid, kes oma nisŠile keskendudes maailma vallutavad. Kui Euroopa gigantide Siemensi, DaimlerChrysleri või ABB nimed on kuulsad üle maailma, siis varjatud meister võib omada turuosa, mis mainitud gigantidele püüdmatu. Tavainimesele ei ütle valmistaja nimi sageli midagi, kuigi ta võib toodangut iga päev oma nahal tunda. Üheks heaks näiteks võiks olla Rootsi turvavööde ja õhupatjade tootja Autoliv.
Puhas vuuk
?Võtame jõukohase pisikese niši ja püüame seal võimalikult puhta töö teha,? kirjeldab strateegiat ehk ühe klassikalisema kodumaise varjatud meistri, AS Regio juht Teet Jagomägi. Vähemalt Eesti piires on Regio üpris tuntud ettevõte. Samas seostab enamik inimesi seda pigem näiteks maanteekaartidega. Valdkond, mis Regio Euroopa tippu viinud, mobiilne positsioneerimine, tuleb firma nime kuuldes esimesena pähe vähestele.
Mobiilse positsioneerimise alal on Regiol Euroopas konkurente vast kaks-kolm. Samas ei kavatse Regio sugugi vaid selle saavutusega piirduda. Silmapiiril on uus valdkond ? logistika optimeerimise lahendused, kus plaanitakse korrata sama. Ainult edukamalt.
Jagomägi tunnistab, et tänu kogemuste puudusele tuli mobiilse positsioneerimisega alustades üsna mitu miljonit ?kooliraha? maksta. Ta viitab, et kinnitamata andmetel on Regio viimasel ajal Baltimaade kõige kiiremini kasvav tarkvarafirma: ?Kui peaks vedama, et tuleb uus idee või tehnoloogia, siis tuleb vaadata, et midagi üle kausiserva ei loksu, mis ei pea loksuma.? Nüüd, pärast kaheaastast tootearendust, on logistikasektorile pakutavad tooted müügikõlbulikuks saamas. Aga ega seegi valdkond pruugi viimaseks peatuspunktiks jääda. ?Meie nišiks on see, kus kartograafia ja IT kokku puutuvad,? kirjeldab Jagomägi ettevõtte nägemust. ?Ilma kartograafiata oleks me vaid tavaline hall programmeerijate kamp, kelletaolisi terve maailm täis.?
Ülekaalukas valitseja
Ülekaalukalt oma turgu valitseva varjatud meistri toodangut müüb ja arendab Eestis ning mujalgi Kesk- ja Ida-Euroopas Reaalsüsteemid AS. Ettevõtte partneriks on visuaalse analüüsi tarkvara välja töötanud Briti firma I2 Ltd, mille programme kasutab 90% maailma politseiasutustest. ?Kliendid leiavad meid ise ? politseiorganisatsioonid teevad tihedalt koostööd ja kuulevad üksteise käest,? räägib Reaalsüsteemide tegevdirektor Tiit Vapper. Kokku on brittidel distribuutoreid 15 ringis, lisaks Reaalsüsteemidele veel kaks-kolm sellist, kes ka arendusega tegelevad.
Kahele armeenia nimega mehele kuuluv Esfil Tehno kasutatava tehnoloogia töötas Venemaal Karpovi-nimelises instituudis välja akadeemik Petrjanov, kelle nime filter kannabki. Põhimõtteliselt on tegu ülipeentest elektriseeritud kiududest moodustatud mittekootud kangaga, mis kinnitatakse tugevamale alusmaterjalile. Üle pooleteise saja töötajaga Esfil Tehno toodangu kasutuspõld ulatub respiraatoritest tuumajaamade ohutusseadmeteni. Tegelikult kõikjale, kus vaja õhku või vedelikke erilise hoolega filtreerida. Näiteks ülipuhaste töötingimuste loomisel biomeditsiinis või teistes tööstusharudes.
Tuumajaamades rakendatakse radiatsiooni taseme määramiseks Esfil Tehno valmistatavat analüütilist linti, mis põhimõtteliselt on samuti Petrjanovi filter. Läbi lindi imetakse suure kiirusega õhku, tahked radioaktiivsed osakesed jäävad filtrisse kinni. Seejärel mõõdetakse lindi radioaktiivsust. Sarnast tehnoloogiat saab Pärnoja sõnul kasutada ka teistes ohtlikes töökeskkondades.
Esfil Tehnol on käsil koostööprojekt Soome muu hulgas ka filtreid tootva kontserniga Ahlström, kes katsetab endavalmistatud filterpaberi katmist Esfil Tehno toodetuga. Lisaks filtritele toodab Esfil Tehno ka vooluallikate elektroodide separaatormaterjale.
Muu maailma varjatud meistrid võivad olla Eesti mõistes ülisuured ? mitmetesse miljarditesse eurodesse ulatuva käibega, nagu näiteks Briti pakenditooja Rexam, Rootsi lukuhiiglane Assa Abloy või Saksa montaa?itoodete valmistaja Würth. Eestimaised ettevõtted arvatagi sinnamaale veel ei küüni. Tulevikus aga, kes teab.
Zamperla toodab Disney jaoks
?? Itaalias Altavilla Vicentinas paikneb lõbustuspargiseadmete tootjate ladvikusse kuuluv Antonio Zamperla, millele kuulub ligi viiendik üleilmselt 400 miljoni dollari kanti ulatuvast turust. Ettevõte on Walt Disney Company suurim tarnija omas vallas. See pakub üle 50 erineva atraktsiooni, mille hind ulatub sajast tuhandest nelja miljoni dollarini. Ettevõte suutis oma käivet hoogsalt kasvatada ka kümnendi alguaastate turismiseisaku ajal.
?? Iseäranis tunneb Zamperla uhkust võime üle kohanduda erinevate kultuuridega, mida väljendab edu muslimimaades, kus näiteks inimkujusid näha ei taheta. Sellisel paindlikkusel on oma eelised. ?Saudi Araabias, kus lõbustusparkidel on eraldi sektsioonid meestele ja naistele, müüme me ühe masina asemel kaks,? rääkis ettevõtte juht, asutaja poeg Alberto Zamperla ajakirjale BusinessWeek.
Autodesk pakub aistingut kõigi meelte tarvis
?? 1982. aastal asutatud Autodeski esimeseks tooteks oli joonestusprogramm AutoCAD.
?? Ühendriikide 500 suurimast firmast on 98%, sajast suurimast aga kõik Autodeski kliendid. Kasutajaid seitse miljonit.
?? Möödunud kolme aasta jooksul on Autodeski käive kasvanud 23% aastas. Üks peamisi tuluallikaid on viimastel aastatel aset leidev üleminek kahemõõtmeliselt projekteerimiselt kolmemõõtmelisele ? mullu kasvas 3D toodete müük 88%. Vastavad programmid on küll senistest kuni kaks korda kallimad, kuid muudavad inseneri töö mitu korda tootlikumaks. Kuna Autodeski kokku seitsmest miljonist tarbijast vaid umbes kümnendik kasutab 3D-tooteid, näib, et kasvuruumi jagub veel.
?? Nagu varjatud meistritega ikka, ei ole see veel sugugi kõik. Ettevõtte värske tegevjuht Carl Bass kommenteeris The Economistile, et tema eesmärgiks on kindlustada, et ?kliendid saavad seda, mida nad küsidagi ei oska.? Sihiks ei ole ei rohkem ega vähem, kui anda projekteerijale võimalus tunnetada oma joonestatut kõigi viie meelega. Bassi sõnul pakub tarkvara praegu vaid ?üpris toorest lähendit silmaga nähtavale?. Kümmekonna aasta pärast peaks aga Autodesk tema hinnangul suutma haarata ka puute- ja kuulmismeelt.
Varjatud meistrite iseloomujooned
?? Keskendub väikesele, kuid tulusale nišile.
?? Tegutseb üleilmselt.
?? Kavatseb algusest peale olla oma haru turuliider.
?? Väldib tarbekaupu, mida mõjutavad muutused majanduskliimas.
?? Tegutseb innovatiivselt, tehes suuri kulutusi tootearendusele.
?? Kui näiteks Siemensil on saja töötaja kohta kümme patenti, siis tipptasemel varjatud meistritel on sama näitaja 30-50.
?? Rekordiomanik on peidetud meistri mõiste looja Benjamin Simoni andmetel Saksa tüüblite jm montaa?itarvikute, mänguasjade ja erinevate autosahtlite tootja Fischerwerke, kellel töötajaid 2300 kanti, patente aga 5500.
?? Olulised ei ole aga ainult patendid, vaid ka tööprotsesside pidev uuendamine.
