Eestis elavad britid said Brexiti-järgseks ajaks olulise tagatise


Suurbritannia lipp koos Euroopa Liidu lipuga
Suurbritannia lipp koos Euroopa Liidu lipugaFoto: Alberto Pezzali, ZUMAPRESS.com/Scanpix

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis reguleerib Suurbritannia kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kuna endiselt pole selge, kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb seadus ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele brittidele võimalikult sujuv üleminek.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Suurbritannia kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib briti kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Suurbritannia kodanikud kuuluvad juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele briti kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile seadusega tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel.

Seotud lood:

Kõik Suurbritannia kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast brittide Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud. Nii lepinguga kui lepinguta Euroopa Liidust väljaastumise korral kehtivad juba välja antud isikutunnistused konkreetse dokumendi kehtivusaja lõpuni.

Lepinguga väljaastumise korral hakatakse briti kodanikele välja andma elamisloakaarte alates 2021. aastast, lepinguta väljaastumise korral aga alates 1. aprillist 2020, mis tähendab, et ka vahepeal Eestisse elama asuvad briti kodanikud saavad isikut tõendava dokumendina isikutunnistuse, mitte elamisloakaardi.

Suurbritanniat käsitletakse tulevikus sarnaselt Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga, kelle kodanikele ei laiene sisserände piirarv Eestis. Olenemata sellest, kas britid lahkuvad Euroopa Liidust lepinguga või lepinguta, on oluline, et Eestis elavad briti kodanikud hoolitseksid selle eest, et nende Eesti elukohaandmed oleksid rahvastikuregistris registreeritud.

Veebruari seisuga on oma elukoha Eestis registreerinud ja omab kehtivat isikutunnistust 1335 Ühendkuningriigi kodanikku, neist alaline elamisõigus on 338 inimesel. Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) (781 SE) poolt hääletas 76 saadikut.