Eestis ja Leedus jätkas kodulaenuturg kasvu, kuid jääb alla sissetulekute kasvule

Kolme aasta eest alanud kodulaenuturu kasv jätkus Eestis ja Leedus ka 2015. aastal, kui laenumaht suurenes vastavalt 4,3 ja 4,7 protsenti, näitas SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.

“Kuigi Eestis ja Leedus kodulaenude kogumaht tõusis, jääb see siiski alla keskmisele sissetulekute kasvule, mis 2015. aastal oli 6 protsenti Eestis ja 5,1 protsenti Leedus. Seega leibkondade võlakoormus pole kokkuvõttes kasvanud,“ selgitas SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eelmisel aastal anti kodulaene Eestis 15 protsenti, Lätis 9 protsenti ja Leedus 21 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Hoolimata uute laenude mahu kasvust Lätis kahanes portfell 2014. aasta lõpu seisuga võrreldes 4,4 protsenti, kuna lõunanaabrite tagasimakstud laenude maht ületab uute laenude mahu.

Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2015. aasta lõpus Lätis 6,2 protsenti kogu eluasemelaenude mahust.

Võrdluseks oli Eesti rohkem kui 60 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal 2015. aasta lõpus vaid 0,7 protsenti kogu kodulaenude mahust.

„Täna teevad inimesed laenuvõtmise otsuseid märksa ettevaatlikumalt, kuna jätkuvalt on meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskused laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel, mis näitab, et kasvu taga on madal võrdlusbaas ning mahud on praegu endiselt võrdlemisi tagasihoidlikud,“ täiendas Nestor.

Milline on keskmine kodulaenu võtja?

Laenu uue kodu ostmiseks võetakse kõige aktiivsemalt vanuses 25-34-aastat ja selle vanusegrupi osakaal uuslaenuturul kasvas 2015. aastal kolm protsendipunkti kõigis Balti riikides.

Keskmiselt suurima summa laenu võtavad Eestis 25-34-aastased – ligi 48 000 eurot, samas Lätis ja Leedus võtavad keskmiselt suurima summa 35-44-aastased, vastavalt ligi 42 000 eurot ja 52 000 eurot.

„Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud juba piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Leedus kolm neljandikku, Lätis kaks kolmandikku ja Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad,“ lisas Nestor.