Eestis juba aasta oma kellatehas
“Meie ettevõttel on ambitsioonikas nimi - Eesti Esimene Kellatehas. Jätab mulje, nagu töö käiks suures tootmishoones. Kuid ega Eestis kelli suurt toodetud pole. Vaid üksikud kullassepakojad on seda tööd mingil määral teinud,” õigustab Kohlap kõlavat nime.Kohlapi ja tema sõbra Toomas Lauritsa asutatud firma kellad kannavad kaubamärki Axel Mohr. Kohlapi koduski on ainult oma firma ajanäitajad. Sinised, kollased, punased. Erandina on ta randmel ühe teise firma kell. See on pärit aastast 1935.
Mullu veebruaris tekkis meestel idee hakata hobi korras kelli valmistama. Alustati kahekesi ühes Nõmme eramus. Äri läks aga hästi käima ja nüüd on töötajaid juba 10 ringis. “Eestis ju reklaamkelli ei toodeta. Neid tuuakse mujalt, näiteks Hiinast sisse. Meie kaup on aga sellest kraamist elitaarsem ja kallim.” Eesti disainkellad maksavad 400-500 krooni.
Kohlap haarab toaseinalt ühe ajanäitaja ja näitab lähemalt. “Kasutame vaid naturaalseid materjale, mitte plastmassi. Metall, klaas, puit. Osad tehakse allhankena, ja eranditult Eestis. Alates joonistest ning lõpetades teostuse ja koostetööga.” Ainult Junghansi kellamootorid ostetakse Saksamaalt.
Kellatootja toob siis lagedale lastejoonistused. “Tartu kunstikooli lastele tegime joonistusvõistluse, et ideid saada. Samas teeme koostööd ka Eesti ühe hea kelladisaineri Tõnis Vellamaaga.”
Kelli meisterdatakse vaid tellimustööna. “Klient esitab oma idee ja kui see on teostatav, lähebki töö lahti. Oleme teinud kelli näiteks Koffile - võtsime aluseks pudelikaela etiketi ja disainisime selle kellaks -, autorendifirmale Avis, Kemiflorale,” loetleb firmaomanik. “Kogused on erinevad, aga vastu suve ja enne jõule tellitakse rohkem. Miinimumkogus on üks kell, maksimum aga vastavalt kokkuleppele.” Sestap on firmal ka eraisikust kliente.
Kaubamärk Axel Mohr on seni peamiselt seinakelladel. “Oleme ka lauakelli teinud, aga vähem.” Kohlap lisab, et varsti saavad valmis esimesed tänavakellad. “Jaanipäevaks. Lähtume 20.-30. aastate stiilist, et ajanäitajad sobiksid ka vanalinna ja Kadriorgu. Ja käekelladelegi oleme mõelnud. Sügiseks peaks juba midagi looma. Kuid nende tootmine on tunduvalt keerulisem,” möönab kellatööstur.
Kellatööstust pole Eestis enne olnud
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa kinnitab, et ajanäitajaid on Eestis meisterdatud sajandeid. “Juba 1640. aastal tegutsesid Tallinnas kellassepad. Ajanäitajaid vahest algusest lõpuni ei tehtud. Osad toodi mujalt ja siin pandi kellad lihtsalt kokku.
” Kellasseppade manufaktuuri polevat siinmail aga olnud. “Olid üksikud tegijad, kullassepa- ja kellassepatöökojad, kuid tööstuslikult pole kelli toodetud.” Kuuskemaa sõnul pole seda valdkonda Eestis veel teaduslikult uuritudki. “Ehk nooremad ajaloolased võtavad selle töö ette.”
Eve HEINLA
