See on tohutus vastuolus Euroopas valitseva trendiga.

Elektriautode ja pistikhübriidide müük Euroopas kasvas möödunud aastal kiiremini kui ükskõik millist teist kütust tarbivate sõiduautode müük. Näiteks kasvas kõigi uute sõiduautode müük Euroopa Liidus 2015. aastal 9,3%, siis elektriautode ja pistikhübriidide müük kasvas enam kui kaks korda ehk 108,8%.

Suurematel turgudel nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia oli kasvuprotsent möödunud aastal 80-100%. Aga näiteks Hollandis moodustasid elektriautod ja pistikhübriidid ligi 10% kõigist müüdud uutest sõiduautodest. Elektriautode tootmist hoogustavad pea kõik suuremad autotootjad ja tänaseks isegi mitmed luksusautode tootjad. Suurtel autonäitustel ei tutvusta täna enam ükski tootja uusi gaasiautosid, aga alati näidatakse uusi pistikhübriide ja elektriautosid.

Põhjus elektriautode müügi drastilisele kukkumisele on lihtne: Eesti on aga üks vähestest EL liikmesriikidest, kus CO2 kvootide müügist teenitud rahade lõppemise järel ei toetata elektriautode soetamist ega tarbimist.

Ainus meede, mis Eesti transpordi arengukavasse elektriautodega seoses on sisse kirjutatud, on tagatakse kiirlaadijate võrgu toimimine.

Euroopa Liit ongi vastu võtnud taastuvenergia direktiivi, milles muuhulgas on võetud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks transpordis taastuvenergia kasutamine kasvanud 10 protsendini. Just selle eesmärgi täitmiseks jagatakse valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides toetusi elektriautode ja pistikhübriidide soetamiseks ja tarbimiseks. Mõnes riigis toetatakse tarbijat elektriautode soetamisel, mõnes jälle on vabastatud registreerimis- ja/või aastamaksudest ning mõnes riigis toetatakse kõigi antud meetmetega.

Muidugi võivad kriitikud praegu kuiva muigega ka tõdeda, et hoolimata suurtest kasvunumbritest moodustab elektriautode müük kogu uute sõiduautode müügist veidi vähem kui 1%. Aga tuleb meeles pidada, et ka see 1% uusi elektriautosid vahetab ju liiklusest välja täpselt samavõrra vanemaid ja hulga CO2 õhku paiskavaid autosid.